Üks tavaline kinnisvarakuulutus ei tohiks üldse ajalehe uudiskünnist ületada, kuid Grand Holm Marina pole mitte tavaline kinnisvara. Seda sadamat on loomisest saadik saatnud vaidlused ja tülid ametnike ja naabritega, mis omakorda on oma pitseri vajutanud Haapsalu hobilaevandusele üleüldse.
Sestap võib tervitada Viktor Siilatsi plaani sadam müüa. Ehk suudab uus omanik alustada n-ö puhtalt lehelt ja klaarida arusaamatused naabrite, linna- ning riigiametnikega. Et Haapsallu saabuva hobilaevniku valdav tunne poleks mitte mure selle pärast, kuidas siia saab, kelle sadam parasjagu avatud või suletud on või millisest kaist kuidas mööda pääseb, vaid pigem rõõm eesootavast elamusest.
Tundub, et Siilatsi soov sadamat müüa on siiras. Iseasi, kas hind seda peegeldab. Tegelikult on üldse raske hinnata ühe jahisadama väärtust, sest kõigele lisaks napib võrdlusmaterjali. Loodetavasti ei saa hinnalipik siiski müügile takistuseks.
Plaanitava müügi valguses saab aga hoopis teise värvingu Siilatsi 22. juunil Eesti Päevalehes ostetud tasuline lehekülg, kus ärimees kirjeldab oma vaidlusi sadama pärast veeteede ametiga. Arvestades, et kaks nädalat varem ilmus sadama müügikuulutus kinnisvaraportaali, võiks tasulist lehekülge pidada ka katseks oma müüdavale kinnisvarale reklaami teha. Miks ka mitte, eks igaüks ise vaata, kuidas oma kaupa reklaamib. Saab näha, kas see taktika ka tulemusi toob.
…..Haapsalu õhk pole Siilatsile kasulik ja vastupidi. Aeg-ajalt tuleb meediast ikka uudiseid,et mõni eriti ülbe tyyp ostab jupi elamute juurde viivast teest ning siis hakkab naabritelt kojusõidu eest raha küsima. Ja mõni paneb üldkasutatavale laevateele ujuvkai,et kunded naabri juurde ei pääseks…
Eks potensiaalne ostja peab ikka hoolega vaatama-mõtlema mida talle müüakse. Siilats müüb hoonet ja maalappi mille suuruseks on ca 2,5 tuhat m2. Ega sellisele alale tegelikult ju mingit toimivat sadamat ei teegi ju. Minu vanaema lillepeenar on suurem. Pigem on tegu jahtide sildumiskohaga rannapubi ees.