Erivajadustega inimesed, omastehooldajad ja neid ühendavad organisatsioonid korraldavad täna Toompeal riigikogu peahoone ees kell 11.00 – 12.00 piketi, kus nõuavad töövõimereformi peatamist ja töövõimeseaduse eelnõu tagasivõtmist, et kogu keeruline teema enne reformi käivitamist uuesti ja süsteemsemalt läbi töötada.
“Täna Riigikogu suurde saali esimesele lugemisele jõudev töövõimetoetuse seaduse eelnõu käivitaks parlamendi poolt vastu võetuna mahuka struktuurse reformi järgmise aasta 1. juulist, mis puudutab otseselt sadat tuhandet terviserikke või puudega tööealist inimest, kuid pidevat kõrvalabi vajavate inimeste puhul ka nende lähedasi ja hooldajaid, kellest paljudele lisanduks uusi kohustusi,” ütles Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu (ELIL) juhatuse liige Tiia Sihver. „Reformiga püütakse ellu viia sunnimeetmetega, paisutades töötukassa kontoreid ja rakendades tööle sadu uusi klienditeenindajaid ning töötervishoiuarste, kes hakkavad hindama terviseprobleemidega inimeste töövõimet ja kontrollima nende tööotsinguil osalemist, kuid unustatud on lihtne tõsiasi, et tööl käimiseks on ennekõike tarvis sobivaid töökohti ja võimalust kodust välja pääseda.”
Omavalitsuste sotsiaalteenuseid nagu invatransport, tugiisiku või viipekeele tõlgi teenus pole aga reformikavas ette nähtud. Reformikavas pole ka mõeldud maksusoodustuste jms peale, mis motiveeriks tööandjaid osakoormuse või muude erivajadustega töötajaid palkama.
Piketi korraldajate poolt valitsusele ja riigikogule üle antud avalikus pöördumises nõutakse järgmiste meetmete lisamist reformikavasse:
- luua tugiprogrammid, mis toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele;
- käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid;
- töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest/terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks;
- lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise osas;
- reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed. Nõutakse selgete prioriteetide seadmist (juba töötavad inimesed, tööturule sisenevad noored, omastehooldajad, töötada soovijad jne) reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.
Reformi läbiviimiseks plaanib riik kulutada järgmisel kuuel aastal ligi 350 miljonit eurot, millest 180 miljonit eurot on Euroopa Liidu abiraha ja ülejäänu võetaks töötukassasse kogunenud töötuskindlustusmaksetest. Vaid alla poole sellest rahast jõuaks sihtgrupini otseste teenuste näol, kuivõrd ülejäänu kuluks uue süsteemi administreerimisele. Samal ajal soovib riik kokku tõmmata töövõimekaoga inimestele makstavaid pensione, asendades need enamiku puhul väiksemate ja vähenevate töövõimetoetustega.
Valitsus andis probleemse seaduseelnõu riigikogule üle mai lõpus. Riigikogu sotsiaalkomisjon vaagis eelnõud mitmel istungil, kuid saatis eelmisel neljapäeval selle siiski suurde saali lugemisele.
Piketi korraldusmeeskonda kuuluvad Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Hooldajate Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing, Juht- ja Abikoerte Kool, Abikoerte Keskus jt organisatsioonid ning üksikisikud.
Tiia Sihver, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu juhatuse liige