Siberi evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Vsevolod Lõtkin. Foto: Arvo Tarmula
Esmaspäeval külastas Haapsalut Siberi evangeelse luterliku kiriku (SELK) peapiiskop Vsevolod Lõtkin, kes on koos väikese saatjaskonnaga Eestis nädalasel külaskäigul.
Haapsalu toomkirikus oli peapiiskop Lõtkini auks kespäevamissa. Lõtkin külastas Haapsalu linnavalitsust ja Nikolai kooli ning tegi väikese sõidu Haapsalu lahel.
Nikolai kooli kohta ütles Lõtkin Lääne Elule, et see oli eriline kogemus.
„Me tulime ju ikkagi välismaale ja näha siin venekeelset kooli oli natuke ootamatu,” tunnistas Lõtkin.
Novosibirskis töötav Lõtkin on Eestis mitmendat korda. Esimest korda tuli ta aastaid tagasi noore mehena Siberist Tallinna, et lasta end luteri kirikus ristida.
„Luterlus oli minu vaba valik ja ma tulingi Tallinna, sest ma tahtsin olla luterlane,” ütles Lõtkin. „Sain Eesti luteri kiriku liikmeks ja hiljem ka vaimulikuks.”
Lõtkin ordineeriti EELK vaimulikuks 1993. aasta veebruaris. Ta on õppinud vaimuliku ametit Eestis ja USAs.
Esialgu olid Siberi luterlased Eesti kiriku osa ja Vsevolod Lõtkin Eesti luteri kiriku õpetaja. Siberi kirik iseseisvus 2003. Tollal 40aastane Lõtkin ordineeriti Tallinna piiskoplikus toomkirikus peapiiskopiks 2007. aastal.
„Meile oli tähtis Eesti kiriku vaimne tugi,” ütles Lõtkin. „Eesti kiriku osana tundsime, et oleme suure ülemaailmse konfessiooni liikmed. See on praegugi tähtis, tunneme teatavat sõltuvust Eesti kirikust.”
Siberi luteri kiriku keskus asub Novosibirskis, aga kiriku 18 vaimuliku teenida on hiiglaslik maa–ala.
„Moskvast Kamtšatkani,” kirjeldas Lõtkin oma piirkonda. „7000 kilomeetrit.”
See tähendab, et vaimulikud on kogu aeg teel ja see ei ole kerge elu.
Nii suurt territooriumit hõlmaval kirikul on siiski vaid 2000 väga erinevate juurtega liiget. Siberi luterlaste seas on venelasi, saksa ja eesti juurtega inimesi ning muid rahvusi.
Lõtkini sõnul on kirik väike ja vaene, vaevalt et ta kunagi eriti palju suuremaks saabki. Nagu luterlased ikka, ei olda kuigi hoolsad kirikuskäijad.
„Enamik meie liikmeid on väga vaesed ja vajavad alalist abi,” ütles Lõtkin. „Väiksus ja vaesus on meie põhimure.”
Siberis elavate eestlaste kohta ütles Lõtkin, et teda paneb imestama, kui kaugetesse ja raskesti ligipääsetavaisse kohtadesse on eestlasi elama asunud. Läbi taiga nendeni jõudmine võtab kaua aega ja teinekord tekib mõte, kuidas nad nii kaugesse maanurka üldse sattusid, arutles Lõtkin.
„Tahaksime eestlaste eest hoolitseda, aga meie kirikus ei ole selleks eriti palju võimalusi,” ütles Lõtkin. „Loodame selles Eesti kiriku abile ja ühisprojektidele.”
Eesti luterliku kiriku peapiiskop Andres Põder annetas Lõtkinile eelmisel aastal kiriku teeneteristi ja nüüd tuli Lõtkin seda vastu võtma. Ta saab autasu kätte nelipühal, 8. juunil Tallinna toomkirikus.
Venemaal tegutseb veel Saksa ja Ingeri luteri kirik, kuid need venelasele hästi ei sobi. Seepärast asutati Lõtkini eestvedamisel Siberi luteri kirik.
„Lõtkin on selle kiriku üles ehitanud ja ta peab Eesti kirikut oma mentoriks,” ütles Lõtkinit Haapsalus võõrustanud praost Tiit Salumäe.
Täna on Haapsalu toomkirikus kl 18 õhtumissa Haapsalut külastava Helsinki piiskopi Irja Askola ja Helsinki kirikuvalitsuse delegatsiooni auks.
