Eile Lihula mõisas esitletud raamat "Vana-Läänemaa ajaloo radadel" lahkab nii meie vanemat ajalugu kui ka rahvaluulet kuni raudtee ja geoloogiani välja.
Raamatu koostaja Mati Mandel ütles, et erinevalt kaks aastat tagasi ilmunud esimesest Vana-Läänemaa ajalooramatust ei keskendu teine osa enam pelgalt Lihula ümbrusele, vaid artiklite teemad ulatuvad Vigala ja Haapsaluni välja.
Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, kelle artikkel raamatus räägib muistse Läänemaa lõunapiirist, ütles esitlusel, et inimesi huvitavad pigem sündmused ja inimesed, kuid mitte piirid. "Ajaloolased aga peavad tegelema asjadega, mis on inimeste ja sündmuste taga," ütles Vunk.
Tema sõnul on kooliaegsest ajalooõpikutes küll muinasmaakondade piirid välja joonistatud, kuid piirid võisid läbi ajaloo muutuda. "Piirid aga pole pühad ja puutumatud ning see on uurimist väärt," ütles Vunk.
Tema sõnul on arvatud, et Soontagana muinasmaakonna piir ulatus Pärnu jõeni ja sealt lõuna poole, Heinaste kandis võis olla piirkond, mis otseselt kellelegi ei kuulunud.
Arheoloog ja õppejõud Ain Mäesalu on esitanud hüpoteetilise küsimuse, kas kroonikuna
tuntud Läti Henrik võis tegutseda Soontagana esimese kihelkonnavaimulikuna.
Mäesalu tunnistas, kui ta hakkas kõnealuse teemaga tegelema ja konsulteeris noorema põlve ajaloolastega, suhtusid viimased sellesse üsna skeptiliselt. "Aga hiljuti Anti Selartiga vesteldes oli ta meelt muutnud ja leidis, et see on üsna tõenäoline, et Henrik võis Soontaganas preestrina tegutseda," rääkis Mäesalu.
Arheoloogid ja arhitektuuriajaloolased Villu Kadakas, Guido Toos ja Juhan Kilumets on kirjutanud vastilmunud raamatusse artikli arheoloogilistest uuringutest Hanila ja Karuse kirikaias, kus lahkavad ka trapetsikujuliste hauaplaatide teemat.
Ajaloolane Inna Põldsam-Jürjo on hoolega uurinud ja lahti kirjutanud 1645. aastast pärineva Lihula plaani.
Rahvaluuleteadlane Tiiu Jaago arutleb teemal regilaul ja inimene, raudteeajaloolane Mehis Helme aga kirjutab Rapla-Virtsu kitsarööpmelisest raudteest.
Aleks Kivinuk on kirja pannud Haapsalu Vabadussõja mälestussamba loo, rääkides ka sellest, kuidas Saksa okupatsiooni ajal venelaste lõhutud samba asemele jääst sammas ehitati. Martin Andrelleeri artikkel on metsavendlusest ja selle uurimisest Vigala vallas.
Ajalooalaste artiklite kõrval on kogumikku mahtunud Helle Perensi uurimus Läänemaa paekivi kasutamisest ehitistes ning Rein Perens kirjutab veest, mida läänlased joovad.
Kogumiku viimase osa moodustavad legendid ja mälestused. Hillar Aiaots on kokku kogunud Rumba kandid legendid, Ando Kuuskla on kirja pannud oma mälestused ja Jaak Sooniste pajatab mälestuskilde vangilaagrist.
LEADERi ja KOPi toel andsid raamatu välja MT
Ü Keskaegne Lihula ja Vana-Läänemaa Ajaloo Selts. "Loodan, et Lihula muuseum võtab jalad alla ja hakkab ise seda raamatut välja andma," lootis Mati Mandel.
Mandel jõuab rohkem kirjutada kui läänlased lugeda.