Aivar Riisalu: Vana Euroopa ei tunnista veel endale, mis maailmas toimub

Keskerakonna europarlamendikandidaadi ja riigikogulase Aivar Riisaluga Toompea lossis kohtudes torkab silma, et majas liigub ringi mitu lasteekskursiooni. Riisalu sõnul on õige, et noored tutvuvad varakult riigivõimuga.

Riisalu ise sattus Toompea lossi esmakordselt oma esimesel tööpäeval. „Ülemnõukogu ajal siia ekskursioone ei korraldatud,” ütles Riisalu.

Miks otsustasite kandideerida europarlamenti?
Ma olen olnud riigikogu liige natuke rohkem kui seitse aastat. Ma ei taha parlamendis veel neli aastat opositsioonis olla, aga märgid näitavad, et see võib nii juhtuda.

Ma torkaksin Euroopas üsna hästi silma, sest seal on nüüd kõik küllaltki pehme. Vana Euroopa on minu silmis üsna degenereerunud. Ma arvan, et mul on neile üht–teist öelda selle kohta, kuidas nad peaksid muutunud julgeolekuolukorras tegelikult mõtlema. Eestlastel tasuks mind sinna saata, sest ma olen keskmisest lärmakam, kui mulle mõni asi ei meeldi.

Kas olete kindel mineja, kui valituks osutute?
Ma olen raudne mineja. Oleksin kurb, kui mul ei õnnestu sinna saada. Seda võiks lugeda päris arvestatavaks tagasilöögiks isiklikus arengus.

Millises komisjonis Te näeksite end töötamas?
Kaks varianti: majandus või julgeolek. Eelistaksin ajada julgeoleku–asja.

Näeme, kuidas NATO toimib, kuid täna ei näe me, kuidas toimiks Euroopa Liidu kollektiivkaitse. Ei ole õige, kui jätame Euroopa kaitsmise valdavalt Euroopa väikeriikidele ja Ameerika Ühendriikidele.

Vana Euroopa peab hakkama samamoodi aru saama, et vene tankid võivad osutuda jälle Prahas olevaks nagu 1968. aastal. Julgeolek on teema, millest ma saan aru, asi, mis on mulle tähtis.

Kas on lootust, et Euroopa hakkab rohkem ühisesse julgeolekusse panustama?
Praegu on asjad toimunud kummalisel kombel nii, et kui kedagi konkreetselt ehmatatakse, siis hakkab riik liigutama. Näiteks Rootsi.

Soome identiteet on lõpuni mudasse taotud. Nemad ütlevad, et Venemaa on hea ja temaga tuleb igal juhul hästi läbi saada.

Eesti on olnud väga tubli. Lätil ja Leedul on läinud natuke kehvemini, kuid ka nemad on nüüd jalad kõhu alt välja lükanud. Kindlasti on liigutama hakanud Poola ja Tšehhi. Saksamaa käitumine on minu jaoks müstika, sest armee on sisuliselt likvideeritud. Lõuna–Euroopast ei ole üldse mõtet rääkida. Nendel on muud hädad. Kindlasti ei tunnista Vana Euroopa veel täielikult endale, mis maailmas toimub.

Oma valimisreklaamis räägite energiajulgeolekust.
Energiajulgeolek on üks julgeoleku tähtsamaid komponente. Selles osas tuleks Euroopa riikidel mõelda selle peale, et ülimalt oluline on Venemaa energiakandjatest lahtihaakimine. Me ei tea kunagi, millal kraan kinni keeratakse ja vaevalt, et Venemaa sõjaoludes Euroopale gaasi ja naftat müüa tahaks.

Tooge näide, mida teha, et parandada energiajulgeolekut?
Käib diskussioon, kas ehitada LNG terminal Tallinnasse või Helsingisse. Leedulased on teinud esimese ujuvterminali.
Leedulastega kohtudes sain inspiratsiooni, et Põhja–Euroopa ja Läänemere regiooni riigid võiksid omavahel kokku leppida, et sadu miljoneid maksvate LNG terminalide kaldale ehitamise asemel, kus neid on suhteliselt lihtne puruks pommitada, võiksime teha riikide koostöös kontserni, mis ehitab näiteks 20 LNG tankerit.

Need toimiksid nagu takso. Üks läheb laadima, teine sõidab kai äärde ja toidab riiki ujuvterminalina. Laevad saaksid muretseda gaasi hea hinnaga üle kogu maailma. Peaksime end lahti haakima kivinenud kaldaterminali mõttest.

Milline oleks tankerlaevastiku maksumus võrreldes maismaaterminalidega?
Tankerid tuleb ehitada niikuinii. Ma ei oska täna veel väga täpselt öelda, kuid ma arvan, et ühe terminali eest saaks vähemalt kaks tankerit. Tankerid ei saa kindlasti olla nii suure mahuga kui kaldaterminalid. See on väga meelevaldne võrdlus. Mina pakun sellist lahendust, kus üks väga kallis komponent jääb lihtsalt ära. On võimalik paindlik hinnakujundus. Juhul kui konjunktuur muutub, on võimalik sama varaga muul viisil raha teenida.

Kui teeme kaldaterminali ja torujuhtmed pumpavad ühel hetkel odavama hinnaga maagaasi, ja LNG konkurentsist välja langeb, oleme teinud tühja investeeringu. Laevadega saab vedada igasuguseid vedelikke.

Kas USA sõdurid Eestis on sümboolne või reaalne heidutus?
Igal kaikal on kaks otsa. Esiteks on see hästi kõva sümbol.

Venemaa peaks tulistama agressiooni korral ka Ameerika sõdureid. Operatiiv–taktikalisel tasandil on see ka sisulise tähtsusega. Eestil endal on professioniaalset kaitseväge, kuid see on suhteliselt piiratud kontingent.

Kuna tegemist on õhudessantüksusega, siis kiirreageerimise seisukohalt on kompanii suurune üksus nagu rusikas silmaauku just see, mida meil on vaja. See täiendab meie kiirreageerimise võimekust.

Mida peaks Eesti veel tegema Ukraina kriisi valguses oma julgeoleku tagamiseks?
Eestil ei ole midagi häbeneda. Eesti peab jätkama seda kurssi, mille oleme valinud.

Ajateenistus, reservarmee ja Kaitseliit. Taaskord kutsun kõiki Eestimaa mehi ja naisi astuma Kaitseliitu. Relvastatud rahvas on riikliku iseseisvuse kõige suurem garantii.

Kas näete Venemaa agressiivset välispoliitikat rahunemas?
Mina kutsuksin inimesi üles suhtelisele vaoshoitusele, kuid samas valvsusele.

Gruusia sõda oli nagu äratuskell, mille kõik lõid kinni ja magasid rahulikult edasi. Järgmine samm oli Krimm. Olen viimased kümme aastat rääkinud seda, et kui Venemaa taob trummi, et kaitseb oma etnilist vähemust, kus iganes see ka asub, siis peaaegu igal pool maailmas on olemas vene kogukond.

Valdav enamik on väga normaalsed inimesed, kuid alati võib leida käputäie äärmuslasi, kes hakkavad vastupidiselt kohalike enamusele asja ajama. Maailm ei ole jõuliselt reageerinud ja see annab ainult indu juurde.

Venemaa võttis ühe jupi Gruusiast, midagi ei juhtunud. Võttis suure jupi Ukrainast, midagi ei juhtunud. Nüüd ei ole enam garantiisid. Täna meile reaalset ohtu ei ole, kuid ambitsioonid impeerium tsaariaegsetes piirides taastada on teatud ringkondades olemas.

Aivar Riisalu

Sünniaeg: 13.03.1961 Märjamaa
Perekonnaseis: abielus, kolm tütart
Haridus: Tallinna Polütehniline Instituut, majandus 1984; Tallinna Tehnikakool nr. 2, kinomehaanik 1980; Kullamaa Keskkool 1979
Töökohad: Riigikogu 2007–; Hansabalt juhatuse esimees 2004–2007, 2001–2004; Tallinna Mustamäe linnaosa vanem 2004; ASi Bit juhatuse esimees 1999–2001; ASi Autokütus juhatuse esimees 1994–1999
Tegevusalad: Ansambli Meie Mees liider; Kaitseliidu Harju Malev, juhatuse liige
Erakond: Eesti Keskerakond 1996–
Autasud: Kaitseväe eriteenete rist 2006, Eesti Kaitseliidu III klassi teenetemedal 2006, Eesti Kaitseliit teenetemedali eriklass 2003
Huvialad: vanasõidukid
 

Täispikka intervjuud Aivar Riisaluga loe Lääne Elu 10.05 paberlehest