Aivar Riisalu: Taastaksin isegi Virtsu raudtee

Hiljuti Keskerakonna Läänemaa piirkonna juhiks saanud Aivar Riisalu leiab, et hea juht ei peagi kohapeal olema, vaid oskama inimesi kaasata.

Teist sai hiljuti Keskerakonna Läänemaa piirkonna juht. Samas olete riigikogu liige ja kaitseliitlane. Kui palju jääb Teil aega Läänemaaga tegelemiseks?

Liider olla ei tähendagi seda, et sa pead hommikust õhtuni ise palehigis asju korraldama. Hea juht on see, kes suudab kaasata rohkem inimesi protsessidesse. Leida endale sisulised abilised, kes iga päev kohapeal asju ajavad, on võti.

Mul on selles rollis palju õppida, kuid probleemi ma ei näe, sest oskan inimesi kaasata. Sõjaline väljaõpe on mulle õpetanud, et üks ei ole lahinguväljal sõdur ja edu sõltub sellest, kuidas rühm teeb koostööd.

Järgmistel Riigikogu valimistel kandideerite Lääne–, Saare– ja Hiiumaa piirkonnas. Miks see otsus sündis?

Aus vastus on see, et igas piirkonnas kujunevad erinevate erakondade juhtfiguurid. Keskerakond on Lääne–Eestis ja saartel elanud viimastel aastatel üle päris arvestatavaid kaotusi. Lahkunud on Kalle Laanet ja Ain Seppik, kes olid piirkonnas väga populaarsed.

Minu jaoks sai heas mõttes saatuslikuks (muigab), et olen Kullamaalt pärit ja lõpetanud seal keskkooli. Mind suunati seega koju tagasi.

Selge on see, et mul on palju keerulisem olla armas saarlastele ja hiidlastele kui läänlastele. Samas pole ka Hiiumaa mulle päris võõras. Minu vanaonu elas kõrge vanuseni Emmastes, kus sai tal ka tihti külas käidud.

Elan ju täna Lääne–Harjumaal. Läänemaa piirini ei ole minu kodust väga palju maad. Logistiliselt on Lääne–Eesti piirkond minu jaoks sobiv koht.

Olete Riigikogus Haapsalu raudtee toetusgrupi liige. Kas Haapsalu saab taas raudteelinnaks? 

Raudtee erastamine ja laialitassimine oli üks kõige suurem geopoliitiline viga, mida sai Läänemaa jaoks teha. Olen valmis võitlema selle taastamise eest küünte ja hammastega.

Kusjuures, ma taastaks isegi Virtsu raudtee. Raudteekoridor on ju tänaseni alles. Virtsu raudtee taastaksin koguni kitsarööpalisena sel lihtsal põhjusel, et peame aru saama, et raudtee on kaks ühes.

Esiteks saaksime taas raudteed mööda kaupa vedada ja teiseks on Eesti identiteet nüüdisajal keskkond ja loodus. Arvan, et kui taastada Virtsu kitsarööpaline raudtee, siis saaks sellest üks maailma kihvtimaid turismimagneteid.

Me kulutame lollisti nii palju raha. Jätame siis ühe lolluse tegemata ja teeme selle asemel ühe õige teo, taastame Haapsalu raudtee. Ebaõiglus tuleb likvideerida.

Kui tõenäoline on, et see juhtub järgmise kümne aasta jooksul? 

Nüüdisajal ehitatakse raudteed kiiresti. Raudtee taastamise puhul räägitakse 53 miljonist eurost. Mul tekib Eestis pahatihti küsimus, et kust need numbrid tulevad. See on ju teada fakt, et ehitame oma maanteid natuke kallimalt kui Saksamaal. Mulle ei ole see hinnakiri enam ammu vastuvõetav. See ei ole põhjus, miks Haapsalu raudteed mitte teha.