Aprillis tarbijahindade kasvu üheksa kuud järjest kestnud aeglustumine pidurdus. Aastases võrdluses kasvasid hinnad 0,2% ning kuises võrdluses jäid hinnad samale tasemele. Aastases võrdluses vähendasid hinnakasvu kõige enam odavam elekter ja toiduainete hinnakasvu aeglustumine. Samal ajal avaldas aga autokütuse hindade tõus vastupidist mõju, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina (pildil).
Eelmise aasta kõrgema võrdlusbaasi ja elektri börsihinna jätkuvalt kiire languse (-27%) tõttu oli kodudesse jõudnud elekter 7% ning soojusenergia 4% võrra odavam, kui aasta tagasi. Mõnevõrra aitas elektrihinda alla viia ka aprilli algusest odavnenud Eleringi võrgutasu. Veebruari alguses käiku antud Eesti-Soome alalisvooluühendus EstLink2 suunab madalama börsihinnaga Soome elektri importi Eestisse ning peaks aitama Eesti elektri börsihindasid viia lähemale Soome omale. Kuigi viimase 6 kuu jooksul on Eesti elektri börsihind liikunud järk-järgult Soome omale lähemale, siis pikemas vaates selget trendi ei ole – näiteks möödunud aastal oli Eestis elektri börsihind kolmel kuul isegi odavam, kui meie põhjanaabritel. Eluasemega seotud hinnad kokkuvõttes vähenesid aprillis 2% võrra ning aasta esimese nelja kuuga keskmiselt 1% võrra. Tavapärasel kütteperioodil jätsid eluasemega seotud madalamad hinnad inimestele rohkem raha kulutamiseks mujal, kuid küttevälisel perioodil on madalamate eluasemehindade selline mõju oluliselt väiksem.
Aprillis aeglustus toiduainete hinnakasv Eestis 1,5%-ni. Toiduainete hinnalangus maailmaturul süvenes peamiselt piimatoodete madalamate hindade toel. Selle taga on piimatoodete nõudluse vähenemine Hiinas ja Venemaal. Teraviljahindade langus on maailmaturul aastases võrdluses järk-järgult aeglustunud. Süvenenud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina konfliktiga ning turgude süvenev kartus tarnete ebakindluse suhtes tõstavad tasapisi teraviljahindasid. Venemaa ja Ukraina panustavad kokku ligikaudu viiendiku maailmaturu nisu ekspordist.
Eestis müüdava mootorikütuse hinnalangus aeglustus aprillis 3%-ni (veebruaris ja märtsis oli langus 5%). Maailmaturul toornafta hind dollaris küll tõusis ning jõudis kuu keskmisena üle 108 USD/barrel, kuid tugevnenud euro hoidis euroalale sisseostetud hinnad enam kui protsendi võrra madalamal kui aasta tagasi. Ka mai alguses on maailmaturu toornaftahinna kasv jätkunud. Naftahinnad on väga tundlikud geopoliitilistele kriisidele. Aprillis eskaleerunud Venemaa-Ukraina konflikt suurendas turgude kartust Venemaale võimalike sanktsioonide kehtestamise ning sellest tulenevalt naftatarnete vähenemise suhtes. Samal ajal on USA suurendamas oma panust naftatootjana ning nii OPEC-sse mittekuuluvate kui mitmetel sinna kuuluvatel riikidel on uued plaanid naftatoodangut suurendada. Vaatamata jätkuvatele geopoliitiliste pingetele peaks maailmaturul toornaftahind langema aasta lõpuks 105 dollarini.
Aprillis kiirenes euroala harmoneeritud tarbijahindade kasv esialgsete andmete järgi 0,7%-ni (märtsis 0,5%). Hinnakasvu aitasid kergitada peamiselt teenuste kiirenenud hinnakasv ning energiahindade languse aeglustumine. Samas oli tegemist aastataguse madalama võrdlusbaasi mõjuga. Meie hinnangul võib EKP lähiajal alandada oma baasintressimäära 0,1%-ni ning alustada täiendavate rahapoliitiliste toetusmeetmetega.
Eelkõige madalamate elektri- ja transpordihindade toel püsib inflatsioon lähikuudel aeglane. Tugev euro hoiab maailmaturult sisseostetud toorainete hinnad madalamal. Meie hinnangul hakkab euro peamiselt EKP sekkumise toel nõrgenema, toiduainete hinnad maailmaturul kasvavad, mis hakkab tasapisi inflatsiooni kiirendama. Vaatamata sellele jääb käesoleval aastal tarbijahindade kasv suhteliselt madalaks (meie prognoosi järgi 1,3%) mis hoiab omakorda reaalpalga kasvu kiire ning toetab sellega tarbimist.