Endel Susi: talialade olümpiamedalid tulevad Lõuna–Koreast

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Sotši taliolümpiamänge loeti eestlastele lausa läbikukkumiseks. Tegelik olukord siiski nii hull ei olnud, kirjutab Endel Susi.

Suusahüppajat Kaarel Nurmsalut vaevasid sel hooajal vigastused. Ta on üks Eesti olümpialootusi.  		Foto: Liis Treimann/Postimees/Scanpix
Suusahüppajat Kaarel Nurmsalut vaevasid sel hooajal vigastused. Ta on üks Eesti olümpialootusi. Foto: Liis Treimann/Postimees/Scanpix
Järgmised taliolümpiamängud on 2018 Lõuna–Korea suusamekas Pyeongchangi maakonnas, 750 meetrit üle merepinna. Meie Sotši olümpiakoondis koosnes peamiselt noortest lootustandvaist talentidest. Ootame neilt tegusid just Pyeongchangis.
Kahevõistlejad

Kahevõistlejad on nelja aasta pärast kindlasti paremad kui tänavu, mil pidid osavõtukoha loovutama Venemaale.
Tänavuse hooaja kokkuvõtetes on meie kahevõistlejate kohad maailma edetabelis: 49. Han–Hendrik Piho, 51. Kail Piho, 60. Karl–August Tiirmaa ja 80. Kristjan Ilves. Uuel hooajal on Eestil õigus igal maailma karika (MK) etapil välja panna 3 meest.

Suuremad lootused maailma tippu jõuda on 17aastasel Kristjan Ilvesel. Küll see murdmaaosa ka ükskord järele jõuab. Tema ise loodab järgmisel OMil üsna kõrgele jõuda.
Suusahüpped

Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu sai MK–l Eesti parimana sel hooajal 6. koha, hooaja kokkuvõttes on ta 59.
Nurmsalut vaevasid hooaja alguses vigastused. Seljaoperatsiooni pärast algas hooaeg tunduvalt hiljem, seepärast ei tulnudki loodetud tulemust. Loota võib, et järgmisel talvel läheb paremini.

Suusahüpetes on Eestil õigus igale MK–etapile saata kaks võistlejat. Kas selleks raha leitakse, on iseküsimus. Eestis on peale Nurmsalu veel vähemalt kolm tasemel suusahüppajat: Martti Nõmme, Mihkel Oja ja Artti Aigro. Samuti on kaks head tüdrukut: Olev Rootsi hoolealused Sandra Sillaste ja Annamarii Bendi.

Võrumaa tüdrukute tänavune talv läks lumepuuduse nahka. 14aastasele Sillastele kuulub meie õrnema soo suusahüpperekord 71 meetrit. Tema eesmärk on lähiaastail saja meetrini jõuda.
Murdmaasuusatamine

Kuigi murdmaasuusatajate tulemused lõppenud hooajal olid üsna kesised, on neil siiski kõige suurem võimalus MK–etappidele võistlejaid välja panna: neli meesdistantssuusatajat, kolm sprinterit ja kaks naist.
Kellele loota? Parima ehk 16. koha sai MK–etapil Algo Kärp, OMil üllatas Raido Ränkel, noored mehed Marko Kilp ja Alvar Johannes Alev läbisid ajateenistuse ning ilmselt jäi nende ettevalmistus veidi lünklikuks, seega võib neilt samuti midagi loota.

Ei Peeter Kümmel, Karel Tammjärv ega Siim Sellis ole ka kindlasti öelnud viimast sõna. Kas järgmisel OMil suudetakse teatesõidus seekordne 10. koht üle sõita, on iseküsimus. Naistega on lugu veidi keerulisem. Sügisel ennustasin, et seekord pääseb Eesti teatenaiskond olümpiale. Kahjuks nii ei läinud. Noored suusatajad on andekad, teevad innukalt tööd, aga edasiminekut ei paista. Parim neist on otepäälane Triin Ojaste.

Lootus sureb viimasena, mistõttu ei tasu unistust naiste murdmaasuusatamise võistkonnast maha matta.
Mäesuusatamine

Mäesuusatajate indviduaaltulemused Sotši OMil olid paremad isegi murdmaakoondisest. Igat riiki võib OMil esindada üks mees ja üks naine, peale nende ka suusatajad, kes on maailmas 500 parema hulgas. Sotšis esindasid Eestit väliseestlane Warren Smith ja Soomes Rukal treeniv Triin Tobi. Vigastus jättis seekord kõrvale Tõnis Luige, kes oli üsna lähedal normi täitmisele.

Mäesuusatamise arendamine lasub enamasti lastevanemate õlgadel. Andekate laste vanemad koos oma võsukestega on kolinud elama välismaale. Nii elab perekond Laine Otepäält oma lastega juba kolmandat aastat Austrias, sest Eestis pole rahvusvahelisel tasemel treeninguvõimalusi.

Lootustandvamad noored mäesuusatajad on ka Ranek Koni, Juhan Luik, Karolina Vahenõmm ja Greete Poderat.
Lumelaud

Lumelauasõidu suurim lootus on 12aastane Kelly Sildaru, kes pääseb tiitlivõistlusele alles kolme aasta pärast. Probleem on aga, et pole ala tundvaid treenereid ega entusiaste nagu Kelly isa. Samuti pole sobiva suurusega mägesid. Algõpet oleks siiski võimalik anda mitmes Eesti kohas, kui oleks vaid asjatundjaid.
Laskesuusatamine

Laskesuusatamise föderatsiooni rahalised võimalused pole kiita. Sotši pääses viis mees– ja neli naislaskesuusatajat. Parima tulemuse saavutas vanameister Indrek Tobreluts, olles 29.

Hooaja kokkuvõttes pääses esisajasse Kauri Kõiv (61.), Kadri Lehtla (76.), Daniil Steptšenko, Grete Gaim ja Darja Jurlova. Koondise kindlam laskja on 2012. aasta juunioride maailmameister Grete Gaim. Kahjuks pole tema sõiduvorm just kiita.

Meeskond on hooaja kokkuvõtetes 17., naiskond 18., mis annab õiguse igal MK–etapil välja panna 3 meest ja 3 naist. Kui naiste koondis on üsna perspektiivikas ja noor, olles omavanuste hulgas maailma eliidis (Tuuli Tomingas, Meril Beilman), siis meeste koondisel seisab ees põlvkondade vahetus. Õnneks on kasvamas mitu andekat noort. Noorte maailmameistri Rene Zahkna jaks ei käi veel täiskasvanute vastu.

Peaküsimus on, nagu mitmel teiselgi talispordialal, kas suudetakse leida rahaline kate vajalikele treeningutele ja võistlustele, et sammu pidada teiste riikidega.

Kas riigifirmade dividende paigutada riigikassasse või noortespordi toetuseks? Minu arvates oleks viimane tulusam. Kogu raskust ei või veeretada ainult lastevanemate õlgadele.
Iluuisutamine

Iluuisutamise seis on väga hea. Eestis tegutseb 29 iluuisutamisklubi, kus on üsna kõrge kvalifikatsiooniga treenerid.

Naiste iluuisutamises saavutas Jelena Glebova EMil 7. koha, mis võimaldab järgmisele EMile saata kaks naist. Peale Glebova konkureerib meil neile kohtadele veel 2 naist — Kerli Liinamäe ja tänavune Eesti meister Heleri Hälvin.
Viimane on tugev, kuid ebastabiilne.

Igatahes naiste konkurents koondise kohtadele on eelseisvail aastail tõsine. Korea olümpiamängudele võib Eesti välja panna ka võistkonna, sest meil on hea noormees Viktor Romanenkov (Sotšis oli ta meie koondise parimana 24.), jäätantsijad Irina Štork ja Taavi Rand ning paarissõitjad Natalja Zabijako ja Aleksander Zabojev. Viimased täitsid küll OM– normi, kuid asi takerdus kodakondsuse puudumise taha.
Kiiruisutamine

Kiiruisutamine on meil jälle pead tõstmas tänu entusiastlikule Adavere treenerile Väino Treimanile. OMi sihi on endale püstitanud praegu Inzelli kiiruisutamise akadeemias harjutav Saskia Alusalu.
Alusalu tegi tänavu läbimurde täiskasvanute hulgas, saavutades MK–l 10. koha.

Teine Treimani õpilane, kolme ala Eesti täiskasvanute rekordi omanik, 1995 sündinud Aleks Luik on rahvusvahelisel areenil samuti läbilöögivõimeline. Praegu otsitakse tallegi võimalusi, et siirduda Inzelli. Kolmaski Treimani õpilane Marten Liiv (snd. 1996) ihkab tegusid teha.

Tallinnas tegutseb ka teine kiiruisutamise entusiast Kert Keskpaik. Tema õpilane Kaspar Kaljuvere (snd. 1998) sihib juunioride MMi pääset. Ta on kiiruisutamist harrastanud ainult aasta, tulles üle hokist, kuid on juba jõudnud osaleda juunioride MK–etappidel.

Kunagi oli meil ka üks lühiraja kiiruisutamist katsetanud mees Erik Idarand. Nüüd on tema põhialaks kujunenud jalgratta trekisõit.
Curling

Paljudele ütleb vähe selline spordiala nagu curling ehk eesti keeles kasutatava sõnaga jääkeegel. Meie meeskond on sel alal maailma edetabelis 22., naiskond 20. Naiskond koosseisus Maile Mölder (kapten), Kristiine Lill, Küllike Ustav, Kaja Liik–Tamm ja Helen Nummart pääses Euroopa I liigasse, mis loob võimaluse jõuda Euroopas 8 parema hulka ehk saada juba reaalne võimalus mõelda OMile.

Endel Susi

Ülevaate kirjutamiseks vestles autor talialade asjatundjate Kristjan Oja, Roomet Pikkori, Jaak Mae ja Erkki Lillega.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments