Mida lubab uue valitsuse koalitsioonileping Läänemaale?

Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonileppes on mitu punkti, mis puudutavad saari, kuid Läänemaad leppes mainitud ei ole.

Hiidlastele ja saarlastele lubatakse lülitada saarte ja mandri vahelise ringtoitekaabli rajamine investeeringute kavva.

Lubatakse seadustada saartega praamiühenduse osutamine elutähtsa teenusena, lahendada tekitatud ummik praamiliikluse korraldamisel, tagada praamiühendus pärast lepingu lõppemist 2016 tarbijale ja riigile kõige kasulikumal moel.

Läänemaal on kõneldud Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteeliini taastamisest, kuid leppes seda mainitud ei ole. Riigikogu liige Neeme Suur nentis koalitsiooniläbirääkimiste lõppedes, et kuigi sotsid tegid asjaomase ettepaneku lisada see leppesse , ei läinud see sisse.

„Haapsalu raudtee eraldi äramärkimist ei leia,” ütles Suur. „Maakonnakeskuste raudteeühenduste rajamiseks ettevalmistuste tegemine oli meie ettepanekuna küll kõne all, kuid teksti sisse ei läinud, põhjendusega, et see on juba transpordiarengukavas kirjas ja me ei pea arengukava üle kordama.”

Koalitsioonileppes on otsesõnu puudutatud kolme piirkonda: Ida–Virumaad, Kagu–Eestit ja saari.

Läänemaa ja teised Mandri–Eesti piirkonnad ei ole eraldi äramärkimist leidnud. See ei tähenda, et maakondadele tähelepanu ei pöörata.

Lõpuks saavad ka Läänemaa lapsed kasu lastetoetuse tõusust ja lapsevanemad tulumaksu langetamisest.

Märkimist väärib, et eelmise koalitsiooni lepingust erinevalt on kevadkoalitsiooni lepingus regionaalpoliitika eraldi välja toodud. Lepingus on kirjas, et Euroopa Liidu raha kasutamisest peavad kasu saama kõik piirkonnad. Täpsemalt tähendab see, et Euroopa Liidu toetuse määramisel süveneb regionaalpoliitiline aspekt.

Seni näitas rahastuse jaotus, et suuremad keskused saavad ka suuremal määral osa Euroopa toetusrahast. See tähendab, et ka Läänemaa taotlustel on rohkem võimalusi rahastatud saada.

Rahastamistingimuste muutmine toob leevendust Läänemaa koolidele, Lihula, Taebla ja Kullamaa gümnaasiumile ning maakonna põhikoolidele.

Kui koalitsioonileping lubab taastada riiklik matusetoetus vähekindlustatud peredele, siis usun, et sellest on abi ka Läänemaa inimestele. Kui planeeritakse eriarstiabi järjekordade vähendamist, puudutab see ka Läänemaa abivajajaid.

Tasuta koolilõunast saavad osa ka Läänemaa gümnaasiumiõpilased. Nagu näha, puudutab suur osa koalitsioonileppest ka Läänemaad.

Omavalitsustele on tähtis, et varasemaist erinevalt on seekord mainitud omavalitsuste ülesandepõhist rahastamist. Seni on see riigi ja omavalitsuste vahel ikka nii olnud, et ülesandeid anname juurde ja raha võtame vähemaks.

Sellised mainimised ei too kiireid muudatusi, kuid näitavad suunda, kuhu liigutakse.

Enamik koalitsioonileppe punkte puudutab kogu Eesti elanikkonda, sh läänlasi. Olgu selleks siis lastetoetuste tõus, maksukoormuse vähenemine meie kõigi riiklik julgeolek vm.
Küsitlenud Urmas Lauri

Tegime Neeme Suurega ettepaneku raudteeühendusi puudutav punkt koalitsioonileppesse lisada, et tagada suurem kindlus teemaga kiiresti edasi liikuda.

Et koalitsioonilepe on sõlmitud aastaks ja plaanitavate tegevuste maht on erakordselt suur, lepime praegu riiklikus transpordiarengukavas sätestatuga.

Kindlasti seisame edaspidigi selle eest, et Haapsalu raudtee taastamise protsess jõuliselt edasi liiguks. Esimene ülesanne on panna ka värske majandus– ja taristuminister Urve Palo sellesse ideesse armuma.

Esitasime koalitsioonileppesse kaks versiooni, ühe konkreetsema, teise pisut üldisema.

Ettepanekute sisu oli järgmine:

a) kiire ja kvaliteetse raudteeühenduse tagamiseks või taastamiseks investeeringute kavandamine ja ettevalmistamine Valga–Koidula–Võru, Lelle–Pärnu ja Riisipere–Haapsalu suunal;

b) kiire ja kvaliteetse ühistranspordi, sh raudteeühenduse tagamine kõikide maakonna keskustega. Investeeringute kavandamine, ettevalmistustööde käivitamine.

Veebruari alguses asutati riigikogus Haapsalu raudtee toetusrühm, kuhu kuulub 16 riigikogu liiget.

See näitab, et Lääne–Eesti regionaalne areng ja inimeste heaolu läheb korda ka saadikutele väljastpoolt meie ringkonda.

Koalitsioonileppeid tehes on alati osapoolte soovid suuremad, kui lõplikus tekstis paberile saab. See on kompromisside tegemise paratamatus, sest riigikassa pole kummist ning osa mõtted pole ka maailmavaatelt ühitatavad.

Küsitlenud Urmas Lauri