Sellel aastal oli talv õige lühike. Ajal, mil päevad looduses kiiresti valgemaks lähevad, jõudsid värsked muutused ka Eesti poliitikasse. Kevade alguse päeval kirjutati alla uus koalitsioonilepe ja nädal hiljem ongi ametis uus valitsus, kirjutab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Jaanus Tamkivi.
Pole saladus, et viis aastat Eestit juhtinud Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koostöötahe oli viimastel kuudel raugenud. See ei tähenda aga, et Reformierakonna nimel poleks põhjust seniseid koalitsioonipartnereid tänada. Uus valitsus on maailmavaateliselt laiema põhjaga kui senine ja vastab seega loodetavasti enam valijate ootustele.
Järgnevalt asjadest, mida Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna valitsusliit järgmise aasta jooksul soovib ära teha ja milliseid pikemaajalisi arenguid algatada.
Julgeolek esiplaanil
Uue koalitsiooni eesmärgiks on tugevdada Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Seisame Rail Balticu, Baltic Connectori ja LNG terminalide rajamise eest. Need sammud suurendavad nii regionaalset konkurentsivõimet kui julgeolekut, ühendades Eestit veelgi enam füüsiliselt Euroopaga. Kindlalt tagatakse kaitsekulud vähemalt 2% sisemajanduse koguproduktist nagu kümme aastat NATO liikmeks olnud Eestis juba heaks tavaks saanud. Kaitsetahte ja -võime arendamisel peab uus valitsusliit oluliseks vabatahtlikkuse põhimõtte soodustamist – Kaitseliitu ja vabatahtlikult ajateenistusse astumist. Tuleb tunnustada koalitsioonipartnerit, kelle esimehel on kaitseministrina töötamise kogemus ja kes kindlasti suudab kõikide nende plaanide täitmise tagada.
Tööjõumaksude vähendamine, palga- ja pensionitõusud. Eelarvetasakaal.
Soovime vähendada tööjõumakse. Langetame tulumaksu alates 2015. aasta jaanuarist 1% võrra 20%le. Lisaks tõstame maksuvaba miinimumi 144 eurolt 154 euroni. Toetame töötuskindlustuse määra vähendamist 0,6% võrra. Kõik see kokku tähendab 1000 eurot brutopalgana saavale inimesele 170 lisaeurot aastas kätte. Kahe palgateenijaga peres on see summa kahekordne.
Tõstame pensioni maksimaalses indekseerimise määras ja tagame, et keskmine vanaduspension on jätkuvalt tulumaksuvaba. Tõstame politseinike, pääste- ja teiste siseturvalisuse tagamisega tegelevate töötajate ning õpetajate palku.
Säilitame eelarve struktuurse tasakaalu. Katteallikatena näeme ette efektiivsemat ja paindlikumat finatsjuhtimist, rahva tervist kahjustavate ainete – alkoholi ja tubaka aktsiisi kiiremat tõusu, maksuerandite vähendamist, samuti Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisest tuleneva lisatulu ning maksupettuste vähendamise meetmetega ja salaturu vastase võitlusega.
Perepoliitika: lastetoetuste tõus, lastetoetuste reformi jätkamine
Jätkame lastetoetuste tõusu reformi, kahekordistades enam abi vajavate perede toetused. Samuti suurenevad esimese ja teise lapse toetused. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 1. jaanuarist 2015 19,18 eurolt 45 euroni ja pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad veel 45 eurot vajaduspõhist toetust lisaks ehk kokku 90 eurot nii esimese kui teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 euroni. Käivitame programmi lasteaiakohtade puuduse kaotamiseks käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul. Lastehoiuvõimaluste avardamiseks makstakse omavalitsustele toetust. 2015. a eelarvesse oleme planeerinud õpetajate palgatõusu. Samuti laiendame tasuta koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.
Eesti kodakondsuspoliitika aluseid uus koalitsioon ei muuda. Riigikogus saab kõige olulisemate eelnõude puhul osapoolte kaasamine olema mitte ainult hea tava, vaid kohustus. Koalitsioonileppes on ka hulk ettepanekuid, mis on alguse saanud Rahvakogust.
Valitsusliidu plaanide elluviimine tugineb Eesti inimeste töökusele, kuid peaks vastama ka rahva ootustele. Eesmärgiks on, et meie riigi majandusedu jõuaks iga pereni. Lugedes eelnevat, on selge, et koalitsioonileppe lubadused peaksid positiivse lisarahana jõudma kõigi leibkondade eelarvesse. Nii väheneb jõudsalt elatustaseme vahe nende riikidega, keda me endale eeskujuks seame.
Viimaseks olgu öeldud, et uue valitsuse ametisseastumisega saab teoks ka omalaadne põlvkonnavahetus Eesti poliitikas. Aasta tagasi tähistasime tähtpäeva, mil nüüdne iseseisvusaeg sai pikemaks kahe maailmasõja vahelisest perioodist. Kevadkoalitsiooniga jõuame teise olulise tähiseni: Eesti tulevikku hakkab üha enam kujundama põlvkond, kes on üles kasvanud vabas Eestis.
Jaanus Tamkivi, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
