Haridus ja haritus on ühed enim määrava tähtsusega tegurid inimese eeluteel, kirjutab Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Lele Luup. Ei ole kahtlustki, et ka hariduse kvaliteet sealjuures on äärmiselt oluline. Me otsime taga edukaid õpilasi ning tasemel ülikoole, kuid millised kriteeriumid peavad eelnevalt täidetud olema, et üldine tulemuslikkus ja rahulolu tõusta saaksid?
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Rektorite Nõukogu esimees Volli Kalm allkirjastasid mõne aja eest ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärgiks on tõsta ülikoolide nõudlikkust. Tegevusjärgne oodatud tulemus on õpingute kvaliteedi kasv ning ülikoolide rahalise toe kindlustamine.
Siinkohal on tervitatav riigi pikaajaline plaan suurendada rahastust üliõpilase kohta veelgi enam. Siiski ei sõltu hariduse kvaliteet ainult kooli nõudlikkuse määrast ja rahastuse tõusust. Korra rangestamine ei taga automaatselt häid tulemusi ja edukaid õpilasi. Seetõttu tuleb kindlasti hariduse kvaliteedi parandamiseks võtta arvesse rohkemaid aspekte kui pelgalt ülikoolide poolset ootuste suurendamist õpilastesse.
Esmaseks probleemkohaks on tudengite poolt hoolikalt läbimõtlemata tehtavad erialavalikud. Elukestva õppe strateegia kohaselt peaks iga õpilane jõudma põhikoolist edasi just sellesse haridusasutusse, mis tema loomusega ning väljavaadetega enim sobib.
Samas valitakse tihti eriala, mis põgusal ülevaatel tundub meelepärane või võimaldab tulevikus palju raha teenida. See võib kaasa tuua eriala valiku, mille puhul sobilike eelduste, võimete ning huviga noored ei asu õppima aladele, milles nad võiksid kõige paremini edeneda.
Parima valiku tegemiseks vajab noor rohkem infot, spetsiaalset tema isiklikest huvidest ja võimetest lähtuvat karjäärinõustamist, mis praegusel hetkel on puudulik. See on valdkond, mille osas õpilased soovivad näha tõhusamaid lahendusi ja konkreetseid meetmeid olukorra parandamiseks.
Soovides kvaliteeti, tuleb õppuriga tutvumisele panustada tunduvalt rohkem aega. Sissastumiskatsete läbiviijad peaksid kontrollima lisaks õpilaste faktipõhistele teadmistele ka huvi olemasolu antud erialasse.
Koolilõpetanuile tuleb anda võimalus näidata oma motivatsiooni, teadmisi ja oskusi, mida testid ei peegelda. Sel aastal rakenduv komplekseksam, mille eesmärgiks on näidata noore integreerituid oskusi erinevates ainetes, on küll samm paremuse poole, kuid olukorras, kus iga kool kehtestab omad mängureeglid, ei saa kõrgkoolid erinevate koolide õpilasi võrdsele pulgale panna. Pannes rohkem rõhku õpilase motivatsiooni välja selgitamisele, oleme astunud sammu lähemale kvaliteedi tõstmisele.
Ei ole liiast mainida, et oodates tulevastelt tudengitelt suuremat kvaliteeti ning kehtestades sisseastujatele rangemad reeglid, kasvab ka tudengite nõudlikkus kooli osas. Ülikool peab olema ise võimeline tagama kvaliteetset õpet, mis eeldab kõrgemaid nõudmisi ka õppejõududele ning õppekorraldusele. Tõsiasi on, et kvaliteedi suurendamiseks peab vähendama ka seni dubleeruvaid õppevaldkondi ja õppekavasid.
Korrastatud võrgustik ning mõtestatud tegevused võimaldavad ka ülikoole paremini rahastada. Iga kooli eesmärk peab olema kvaliteetse hariduse pakkumine ning mida suuremad on nö preemiaks pakutavad summad, seda motiveeritumad on nad seda ka tegema.
Siinkohal on äärmiselt oluline uus lisaressurss õigetesse valdkondadesse suunata. Õppejõudude pädevuse ja õpetajaks olemise sobivuse hindamine, kvaliteetsete õpetajate palkamine, erinevate õpetamismeetodide väljatöötamine ja laialdasem rakendamine ning õppurite rahaline toetamine jpm eeldavad kõik stabiilset rahastust.
Primaarseks eesmärgiks peab olema kõrghariduse tagamine, mis on ka diplomi nimetuse vääriline. Olukorras, kus õppur peab olema vääriline ülikoolikohale, on tarvilik, et ülikool oleks ka õppuri vääriline. Üks ei saa teiseta – kvaliteet sõltub koostööst, organiseeritusest ja jätkusuutlikkusest.
Lele Luup
Juhatuse aseesimees
Eesti Õpilasesinduste Liit