Lauluklubid on Eestis tegutsenud juba 41 aastat. Esimese lauluklubi asutas teeneline kultuuritegelane ja Valgetähe I klassi teenetemärgi omanik maestro Ahto Nurk Tallinnas Salme tänava klubis 12. jaanuaril 1973.
„Laulurõõm” on seni jäänud arvukaimaks oma liikmete arvult. Ahto Nurk on olnud veel mitme lauluklubi asutamise juures. Praeguseni tegutsevad aktiivselt lauluklubid Tallinn–Nõmmel, Pärnu–Jaagupis, Märjamaal ja Haapsalus.
Kolmandat tegevusaastat alustas tänavu jaanuaris Lihula lauluklubi, kuhu kuuluvad aktiivse eluhoiakuga rõõmsameelsed inimesed, kes oma igakuistele klubiõhtutele võtavad osa traditsiooniks saanud sõsarklubide kokkutulekuist.
Väljasõitudelt on omandatud kauneid muusikalisi elamusi ja rikastatud teadmiste pagasit ajaloo jm valdkonnas.
Lihula klubi võõrustas sõsarklubisid esimest korda veebruaris Lihula kultuurimajas. Kokkutulekutel lauldakse kaunimaid laule. Laulutekstid on lauljatele korraldajate poolt. Vahepeal kinnitatakse keha ja keereldakse ka tantsupõrandal. Silmailuks oli seintele riputatud hulganisti Lihula lilltikandis vaipu–tekke.
Kokkutuleku õnnestumisele andsid oma panuse kultuurimaja eesotsas Tiina Lobjaga, Lihula tarbijate ühistu Arvo Miilmetsa isikus, vallavanem Varje Ojala–Toos tantsujuhi rollis ja loomulikult lauluklubi aktiiv.
Päeva juhiks oli sõnaosav muusik Andreas Rahuvarm, kes pälvis kokkutulnute üksmeelse imetluse ja heakskiidu oma imepärase energia ja mitmekesise kava eest (eriti viiulimängu ja laulmise ning sõnalise osa eest).
Lihula lauluklubi nimel Õie Liiv ja Malle Saak
