Juhtkiri: Lipp ja vapp

Lääne–Nigula sümboolikakonkurss on läinud üle kivide ja kändude. Sellega hakati pihta juba augustis, aga mitmesugustel, sh komisjonist mitteolenevail põhjustel on otsustamine veninud. Läinud neljapäeval lükkus otsustamine veel kuu aega edasi, sest üks vallakodanik pani konkursi seaduslikkuse kahtluse alla.

Et vallal pole lippu ja vappi, on palju väiksem häda, kui lipp ja vapp on vastu võetud seadusi rikkudes. Veel hullem on, kui vallarahvas ei võta komisjoni valitud lippu ja vappi omaks. Seepärast võinuks valla kodulehel avaldada kui mitte kõik konkursile tulnud tööd, siis vähemalt paremate hulka valitud kavandid.

Praegu näib, et volikogu ostab põrsast kotis. Võidukavand on ilus ja võib vastata heraldikanõuetele, aga selline ristikheinaleht on liiga lihtne, et mitte öelda lollikindel lahendus, see sobiks mis tahes valla sümboliks. Võib–olla oli see tõesti parim lahendus, aga mitte keegi peale kuue komisjoniliikme seda ei tea.

Lipp ja vapp on asjad, mille puhul kiirus ei ole nii tähtis kui tulemus. Uus vald kujundab praegu oma tegu ja nägu, sh ka suhtlemist vallarahvaga. Kuidagi ei tahaks, et vald muutub nii suureks, et ei pea suhtlemist oma inimestega enam ei võimalikuks ega vajalikuks.