Statistikaameti rahvastikuprognoos aastateks 2012-2040 lubab rahvastiku juurdekasvu vaid Harju- ja Tartumaale, enim kahaneb praeguste prognooside kohaselt rahvaarv Järvamaal ja Hiiumaal.
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.
Pensioniealiste osakaal suureneb jõudsalt
2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 320 000. Seniste rahvastikusuundumuste jätkumisel väheneb rahvastik keskmiselt 4800 inimese võrra aastas (0,4%). Välisränne ja loomulik iive mõjutavad rahvaarvu vähenemist enam-vähem võrdses mahus.
2040. aastaks rahvastiku soo-vanuskoosseis muutub. Naiste ja meeste osatähtsuste erinevus väheneb, ühelt poolt seetõttu, et meeste oodatav eluiga kasvab, teiselt poolt naiste jätkuvalt aktiivsema väljarände tagajärjel. Peamine tulemus on see, et rahvastik vananeb tunduvalt.
Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0%) 2040. aastaks 27,6%-ni. Laste (alla 15-aastaste) osatähtsus väheneb 15,5%-lt 13,6%-ni. Kokku tõuseb ülalpeetavate määr (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus tööealistega võrreldes 50,9%-lt 70,2%-le, mis tähendab, et kui praegu on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on kahe ülalpeetava kohta kolm tööealist.
Enim väheneb rahvastik Järvamaal ja Hiiumaal
Täna siseministeeriumis esitletud rahvastiku prognoosist selgus, et aastaks 2040 ennustatakse nii Järvamaale kui ka Hiiumaale üle 30-protsendilist rahvastiku vähenemist.
Kaheksale maakonnale ennustatakse rahvastiku kadu üle 25 protsendi. Nende hulgas enim Valga-ja Võrumaale, aga ka Viljandimaale, Ida-Virumaale, Jõgeva-,Põlva- ja Saaremaale ning Lääne-Virumaale.
Veidi helgem on prognoos Läänemaa osas (veidi alla miinus 25 protsendi) ning märgatavalt parem Pärnumaale (-20 protsenti) ja Raplamaale (-15 protsenti).
Kuna ainsatele positiivse muutusega maakondadele, Harju- ja Tartumaale, ennustatakse vähem kui 5-protsendilist kasvu, siis kahaneb Eestis tervikuna elanikkond aastaks 2040 ligi 10 protsenti.
Rahvastikuprognoosi koostamine
Rahvastikuprognoos valmis koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. Prognoos põhineb sündimuse, suremuse ja rände mudelitel, mille aluseks võeti 2012. aasta täpsustatud andmed ja eeldati viimaste aastate rahvastikutrendide jätkumist.
Prognoosi koostamise eeldusteks oli, et inimeste oodatava eluea pikenemine jätkub kuni tasemeni, mis praegu on kõrgharitud inimestel, kusjuures meeste-naiste oodatava eluea erinevus väheneb, et sündimuse kasvutrend laste arvu osas naise kohta kasvab õige pisut ja välisrände saldo (st sisse- ja välisrände vahe) jääb proportsionaalselt samaks, mis on olnud viimastel aastatel (siinjuures arvestatakse nii registreeritud kui ka registreerimata rännet).
Absoluutarvudes toob trendide jätkamine siiski muutusi, kuna vanuserühmade vahekorrad muutvad: 20. eluaastatesse on jõudmas 1990ndate teisel poolel ja sajandivahetusel sündinud väiksemad põlvkonnad. Selle tulemusel väheneb absoluutarvudes väljaränne, aga ka sündimus.
Lisaks on Eesti rahvastikku peamiselt mõjutavad protsessid – sündimus ja välisränne – tugevas koosmõjus: välisränne vähendab viljakas eas naiste arvu.
