Sotsiaaldemokraatide poolt täna algatatud demokraatia pakett lihtsustab uute jõudude poliitikasse tulekut, muudab erakondade rahastamise põhimõtteid ja arvestab riigikogu koosseisu kujunemisel märksa enam valijate tahtega, teatas partei oma pressiteates.
„Meie eesmärgiks on poliitilise süsteemi avatumaks ja läbipaistvamaks muutmine ning valijate ja huvirühmade kaasamine poliitiliste otsuste langetamisse ka valimistevahelisel perioodil. Samuti tahame me anda valija häälele suurema kaalu,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser.
Mikseri esitatud erakonnaseaduse muudatused näevad ette, et pool parteidele riigieelarvest antavast toetusest jaguneb võrdselt kõigi valimiskünnise ületanud erakondade vahel ja teine pool jagatakse proportsionaalselt saadud häältele nende erakondade vahel, kes kogusid vähemalt kaks protsenti häältest. „See on üks oluline samm, mis aitab erakondlikku mänguvälja võrdsustada. Ta on ka selgeks positiivseks vastuseks süüdistustele parlamendierakondade kartellistumises,“ lausus Mikser.
Põhiseaduskomisjoni liige Neeme Suur andis üle riigikogu valimise seaduse muutmise eelnõu, mis langetab valimiskünnise viielt protsendilt neljale ja annab riigikogu mandaadi edaspidi ka üksikkandidaadile, kes kogub 0,75 protsenti lihtkvoodist. Veel teevad sotsiaaldemokraadid erakonna üleriigilise valimisnimekirja „avamise“ ettepaneku, mille puhul ei jagata kompensatsioonimandaate enam erakonna juhtkonnas koostatud nimekirja alusel, vaid kandidaatide endi poolt oma ringkonnas kogutud häälte suhtarvu järgi. „Nii on välistatud juhtumid, kus riigikogu pääsevad väga vähe hääli saanud poliitikud,“ ütles Suur.
Demokraatia paketi raames käisid sotsiaaldemokraadid taaskord välja erakondade reklaamikulude piiramise ettepaneku. Jüri Morozov andis parlamendi menetlusse eelnõu, mis taastab riigikogu liikmetele õiguse töötada kohalikus volikogus, nagu see oli ka enne 2005. aastat. Antud õigusega kaasneb keeld saada volikogus töötamise eest tasu. Urve Palo kaitsta jääb eelnõu, mis keelab riigikogu liikmete osalemise riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutust nõukogudes. Jaak Allik algatas eelnõu, mille eesmärgiks on muuta kohalike volikogude töö demokraatlikumaks ja enam opositsiooni arvestavamaks. Jevgeni Ossinovski esitas eelnõu, mis kaasab riigikogu Eesti esindaja Euroopa Komisjoni nimetamise protsessi.
Eiki Nestor andis üle riigikogu töökorra ja kodukorra seaduse muutmise eelnõu, mis on suunatud riigikogu avatumaks tegemisele.
Artiklist ei selgu ,mida sisaldab Jaak Alliku eelnõu. Tahaks loota ,et selles saab olema kohaliku omavalitsuse allasutuste juhtide volikogusse kuulumise keeld..Kui riigikogu liige ei tohi kuuluda riigi äriühingute nõukogusse ,siis ei saa ka valla volikogu liige juhtida valla allasutust . Vaielge vastu ! Paluks mitte rääkima hakata ajude nappusest 🙂