Ain Tõnisson: PISA ja riigieksamid

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Ain Tõnisson. Foto: Erakogu
Ain Tõnisson. Foto: Erakogu
Eelmise aasta lõpus avalikustatud rahvusvahelise võrdlusuuringu PISA kohaselt võib julgelt öelda, et Eesti põhikooliõpilaste teadmised ja oskused on maailma tipus ning meie põhikooliõpetajad teevad suurepärast tööd.

Gümnaasiumitasemel on rahvusvahelise võrdluse saamine keerulisem, kuid riigisiseselt on siin aastaid kütnud emotsiooni üles riigieksamid. PISA on kutsutud ka põhikooli eksamiks.

Läänemaa õpilaste tulemused on Eesti keskmised

PISA võimaldab meie põhikooli lõpetajate teadmisi ja oskusi vaadelda ka maakonniti. Läänemaa õpilaste teadmised kolmes hindamisvaldkonnas — matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes — on riigi keskmisega üsna sarnased. Suurem erinevus on matemaatikas, kus on Läänemaa õpilaste tulemus mõnevõrra nõrgem.

Eelmiste PISA uuringutega sarnaselt jaotati õpilased kuude tasemesse selle järgi, mis raskusastmega ülesandeid nad suutsid lahendada.

Teisele tasemele vastavad ülesanded, mille lahendamine näitab, kas õpilased suudavad oma teadmiste ja oskustega igapäevaelus hakkama saada. Iga riik jälgib väga hoolega, kui suur on õpilaste osakaal alla teist taset, nn baastaset.

Kui vaadata tulemusi Läänemaal just sellest aspektist, siis sellele vaatamata, et matemaatika või lugemise keskmine tulemus pole kõrge, on neid õpilasi vähe, kes ei suuda lahendada kõige lihtsamaid ülesandeid. See näitab, et õpetajad teevad tublit tööd just nõrgemate õpilastega.

Viies ja kuues tase näitavad nende õpilaste hulka, kes suutsid lahendada keerukaid ülesandeid ja kes tõenäoliselt pärast gümnaasiumi lõpetamist suunduvad kõrgkooli. Ka see näitaja on Läänemaal Eesti keskmine.

Kevadel ootavad ees muudatused riigieksamites

PISA on väga hea meetod riigi haridustaseme hindamiseks, kuid võimalusi on veel. Nii on aastati tehtud tasemetöid ning põhikoolis ja gümnaasiumis tehakse lõpu– ja riigieksameid.

Viimasel ajal on käinud aktiivne arutelu selle üle, mida riigieksamid ikkagi mõõdavad. Riigile ei ole eksameid vaja mitte selleks, et karistada õpilast, vaid näha, kus tuleb õpetajat või kooli rohkem toetada. Riigil aitab see teha haridusotsuseid, arendada õppekava ja õpetajakoolitust.

Kool saab infot, kuidas ennast arendada, ning õpilane ja lapsevanem objektiivse arusaama, milline on konkreetsest gümnaasiumist saadud haridus ülejäänud riigi taustal. Samamoodi töötab ka PISA, kuid globaalses kontekstis.

Riik ei peaks võtma koolilt õigust otsustada, kas õpilane on valmis kooli lõpetama või mitte — õpilaste areng on toimunud ikkagi õpetajate ja õpilaste koostöös. Seetõttu on kool ja õpetajad selles küsimuses parimad otsustajad. See on ka eksamilävendi 1 punktile tagasi viimise põhjus.

Juba 20. jaanuaril ongi tähtaeg, mil abituriendid registreerivad ennast 2014. aasta riigieksamitele, mis — nagu öeldud — on üks võimalus hinnata meie gümnaasiumide taset. Seekord tuleb kevad veidi teisiti ning seda on ette valmistatud juba aastast 2010.

Nüüd tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada riigieksam eesti keeles või eesti keeles teise keelena. Peale selle on ka koolieksam ning õpilasuurimus või praktiline töö. Koolieksami sisu, vormi, toimumise aja, hindamise üle otsustab kool. Õpilane on riigieksami sooritanud ja saab lõputunnistuse, kui ta kogub riigieksamil vähemalt ühe protsendi tulemusest. Kooli lõpetamiseks peavad korras olema ka koolis saadud hinded.

Muudatusi pole eesti keele riigieksami korralduses. Eesti keele teise keelena riigieksamil vähemalt 60% saanud noor saab ka eesti keele B2-–taseme tunnistuse. Uus on see, et viimased kolm aastat uue õppekava järgi õppinud õpilased saavad valida matemaatika riigieksami puhul kitsa või laia eksamitöö.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel kolm valikuvõimalust. Nüüd saab riigieksamiks valida Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami.

Teiseks võib sooritada riigi koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka sooritamise korral antakse õpilasele kas B1– või B2–taseme keeleoskustunnistus. Samuti võib õpilane ise sooritada rahvusvahelise eksami näiteks 11. klassis vähemalt B1–tasemele ning siis tuleb 20. jaanuariks esitada lihtsalt selle sooritamise tunnistus.

Jõudu ja jaksu kaheteistkümnendikele eksamiteks ning edu üheksandikele uue PISA tegemisel, mille eeltest toimub samuti alanud aastal. Võrdlus on vajalik, et saada objektiivset tagasisidet, kuid sellest ei pea saama mitte sanktsioonide vahend, vaid indikaator, mis näitab, kuhu rohkem energiat panustada ja toetust suunata ning kust õppust võtta. See kehtib nii PISA kui ka riigieksamite kohta.

Ain Tõnisson, haridus– ja teadusministeeriumi osakonnajuhataja

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments