2

Hiiumaad esmaspäeval raputanud müra võis tekitada jää

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Jääpragu eelmisel talvel Vormsi ja Hiiumaa laevatee vahel. Foto: Urmas Lauri
Jääpragu eelmisel talvel Vormsi ja Hiiumaa laevatee vahel. Foto: Urmas Lauri

Esmaspäeval peale lõunat kuuldi üle Hiiu saare äiksemürina taolist heli, värisesid aknaklaasid ning õues olijatele tundus maa müdisevat, justkui valataks kaugemal maha midagi suurt ja rasket, kirjutas Bianca Mikovitš Maalehes.

Mürin algas äkki ja seda kuuldi kõikjal üle saare. Hiidlaste kinnitusel lõid aknaklaasid värisema ning üheaegselt kuuldud heli oli senikuulmatu ja madal. Maa kõmises ja värises, linnud tõusid õhku, koerad haukusid ja paljud inimesed ruttasid õue uurima, mis juhtuda võis.

Sotsiaalmeedias tekkinud arutelus kaaluti lennukite ülelendu, äiksemürinat, militaarset tegevust ja maavärinat.

„Tegelikult oli see ikka väga kõva mürin, peale selle hirmus kõva pauk, mina läksin terrassile vaatama, et mis toimub,“ postitas üks Kassari elanik näoraamatusse. „Tavaline äike pole meil aknaklaase kunagi kliristanud ja maja võpatama pannud. Kusjuures meie koer, kellele äike väga ei meeldi, magas nagu vana rahu ise.“

„Olin see hetk Kõrgessaares ja müristamine see kohe kindlasti ei olnud. Väga madal ja tummine heli ning vägagi meenutas midagi militaarlikku,“ kommenteeris teine hiidlane.

„Mõtlesin, et mis müra see on, kas mingi sõjaline õppus või,“ ütles Vormsi saarevaht Jonne Berggren Lääne Elule. Ise oli mees esmaspäeva pärastlõunal saare kirdeosas, Norrbys, müra kostnud aga edelast. „Olen varemgi laskeharjutuste aegu kauge maa taha sellist müra kuulnud,“ lausus Berggren. Aga esmaspäeval kestis mürin kauem kui seda sel puhul tavaliselt kostub. „Viis minutit vähemalt,“ meenutas saarevaht.

Meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts ütles, et jää lõhenemine tundub kirjelduse kohaselt täiesti loogilise versioonina.

Aeg selliseks nähtuseks on soodne, sest mereveetase on viimastel päevadel muutunud ning tõusnud -60lt -30le ning selline muutus võis jäämassiivi tekitada pingeid.

Samal arvamusel oli ka seismoloog Heidi Soosalu. „Mere või järvede jää lõhede teket võib tunnetada maavärina taolisena rappumisena. Helisid võib ka kuulda olla, eriti madala tooniga. Varasematel aegadel, kui seismojaamasid polnud veel olemas, võis sattuda nii, et läks selline jää lõhede tekkimine maavärinate nimekirja,“ selgitas ta Postimehe ilmaportaalis.

„Ma usun, et see võib tõesti nii olla, et mürinat tekitas jää,“ arutles Berggren. Tuul muutis suunda ning veetase tõusis kiiresti, jää võis sellest liikuma hakata ja kõminat tekitada küll. Kevadeti jäämineku ajal on samalaadset müra sageli kosta, rääkis saarevaht.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
sorry
sorry

aga jää ikka sellise ulatusega heli vist ei tee? Palju on avaldatud ka ajakirjanduses informatsiooni erinevatest veealustest sõjalistest katsetustest…mis muuhulgas sandistavad ja tapavad kümneid tuhandeid delfiine, vaalasid jm. merehingi.

Hanilast
Hanilast

Kuulsin seda kõminat ka Hanilas…nagu äike oleks kusagil kaugel või Kurevere karjääris pikk lõhkamismüdin 🙂

wpDiscuz