Haapsalu keskendub uuel aastal kahele suurele ehitusele

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Haapsalu linna 2014. aasta eelarve kulud ja investeeringud tegevusvaldkonniti.
Haapsalu linna 2014. aasta eelarve kulud ja investeeringud tegevusvaldkonniti.
Haapsalu linna 2014. aasta eelarve kulud ja investeeringud tegevusvaldkonniti.

* Tänavaremondiks ja muudeks suuremaiks töödeks raha enam ei jätku

Haapsalu tuleva aasta eelarve eelnõu arvestab linlaste sissetulekute suurenemisega ja lubab ka linnapalgal töötajaile palgatõusu. Suuremaist töödest on kavas Vikerkaare lasteaia remont ja tänavavalgustuse uuendamine.

Eelnõu on koostatud arvestusega, et maksumaksjate arvu vähenemine on peatunud ja maksumaksjate tulu kasvab 8,7%, mis tähendab keskmist brutotulu 928 eurot kuus. Tänavu on Haapsalus keskmine brutotulu 854 eurot kuus.

Maksutulu loodab linnavalitsus saada 6,3 miljonit eurot, sellest enamiku moodustabki füüsilise isiku tulumaksu omavalitsusele laekuv 11,6%.

Maamaksu tuleb ligi 200 000 eurot; reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemismaksu on kavandatud 8000 eurot.

Linnavara müügist peaks tulema vähemalt 108 000 eurot. Alghinnaga 70 000 eurot lähevad müüki veetornimaja I ja II korruse korterid. Need ruumid jäid vabaks, kui perearstid Helle Saarsoo ja Sirje Jupits kolisid oma perearstikeskuse Läänemaa haiglasse.

Metsaraieõigust Paralepas on kavas müüa 25 000 euro ulatuses. Muu vara müügist on ka- vandatud saada 13 000 eurot.

Koos riigilt saadavate toetustega (haridus-, sotsiaal- jm, tasandus- ja toetusfond) on linnaeelarve 11,4 miljonit eurot, mis on 3,4% tänavusest suurem. Maksutulu moodustab eelarvest 62%, riigilt tuleb 38%.

Vikerkaare lasteaed ja tänavavalgustus

Tulevaks aastaks on kavandatud kaks suurt investeeringut, mõlemad on juba mitu aastat töös olnud, aga mitmesugustel, linnast mitteolenevail põhjustel aina edasi lükkunud.

Vikerkaare lasteaia renoveerimiseks kulub 835 516 eurot. Sellest tuleb Ðveitsi energiasäästuprogrammist toetusena 525 516 eurot. Linn laenab juurde 310 000 omaosaluseks.

Teine suur ettevõtmine on tänavavalgustuse põhjalik uuendus. Selle projekti elluviimise on linnavalitsus delegeerinud Haapsalu Linnamajanduse ASile. Enamik rahast tuleb KIKi kaudu toetusena, linn laenab 330 000 eurot ja toetab sellega Linnamajanduse ASi.

Jaama–Kalevi tänava sajuveetorustiku rajamise eest 2010. aastal on vaja tasuda veel 62 000 eurot, selgitas linna finantsjuht Martin Schwindt.

Koolidest saab linna algkool remondiks 25 000 eurot. See kulub päästeameti ettekirjutuste täitmiseks ja sajuveesüsteemi remondiks, ütles Schwindt. Sotsiaalmaja remondiks on 32 000 eurot, enamik tuleb EASilt, linn paneb 3200 eurot. “Saali remont ja osaliselt turvakodu,” kirjeldas Schwindt sotsiaalmajast tehtavaid töid. Koos kolledþi ja taastusravihaiglaga arendatav terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus saab linnalt 64 000 eurot.

“See on meie 2014. aasta osa,” täpsustas Schwindt. Kokku saab see projekt 2013. ja 2014. aastal toetust 128 000 eurot.

Eesti–Läti turismiprojektist Riverways on 30 000 eurot aurulaeva ostuks.

Kultuur ja sport saavad vähem raha

Tänavusest kasinama või ainult pisut suurema eelarvega tuleb läbi ajada asutusel, mis on seo- tud spordi, kultuuri ja vaba ajaga. Neile on eraldatud tänavusega võrreldes 3% vähem raha, kuid personalikulu real on siiski kõigil praegusest suurem summa.

Spordi, kultuuri ja vaba ajapeale kokku kulub päris palju raha – 2,1 miljonit eurot ehk viiendik eelarvest. Poole sellest võtavad spordikool ja Spordibaasid. Spordikooli eelarve on 12% suurem, selle võrra kasvavad nii personali- kui ka majandamiskulu.

Spordiklubide toetusi on kärbitud 18 protsenti. Üks väheseid, kes saavad raha juurde, on purjespordikool ja tennisekool.

Liuväljadele aga lubab linn kõvasti rohkem raha, kui oli tänavu: 2400 euro asemele 12 000 eurot. Vähem on raha ka kultuuriürituste ja seltsitegevuse tarbeks.

Laste huviharidus saab 5–6% rohkem raha, selles ulatuses kasvab ka personalikulu.

Laenukoormus on allpool lubatud piiri

Uuel aastal võtab linn 640 000 eurot laenu, need on Vikerkaare lasteaia ja tänavavalgustuse tarvis. Vanu laene maksab linn tagasi 341 000 eurot.

Sellises suurusjärgus käib laenu tagasimaksmine 2022. aastani, siis hüppab tagasimakse 1,2 miljoni euro peale.

Linnal võiks olla laenu kuni 6 miljonit eurot. Tuleva aasta lõpuks jääb linnal laenu maksta ligi 5 miljonit eurot, mis tähendab, et ületuleval aastal võiks linn laenata umbes 1,1 miljonit eurot.

“Meil on vaba laenulimiiti 1,1 miljonit eurot, aga üritame seda hoida järgmiseks Euroopa Liidu rahastamisperioodiks, et katta europrojektide omaosalus,” ütles Schwindt.

Linnaeelarve esimene lugemine oli 21. detsembril. Volikogul on aega parandusettepanekuid esitada jaanuari keskpaigani.

Haapsalu 2014. aasta eelarve eelnõu

* Põhitegevuse tulu 10,110 miljonit eurot
* Põhitegevuse kulu 9,685 miljonit eurot
* Investeeringud 1,3 miljonit eurot

Allikas: Haapsalu linnavalitsus

Haapsalu linna 2014. aasta eelarve põhitegevuse kulud:
Haapsalu linna 2014. aasta eelarve põhitegevuse kulud

Haapsalu linna 2014. aasta eelarve põhitegevuse tulud:
Haapsalu linna 2014. aasta eelarve põhitegevuse tulud

5 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Jeck
8 aastat tagasi

state is no different. We’ve retproed on public-sector job losses before, and the latest jobs data confirms the downward trend is continuing. Only three sectors lost jobs

tähelepanek
8 aastat tagasi

linn on väga räpane….algkooli juures park,Viigiäär,endine tenniseväljak Prommenaadil-nagu poleks aastaid keegi prahti ja lehti seal koristanud.No ei ole ju sellest kasu,et omanikele kirju saata…Pange siis üks aselinnapeadest sellega tegelema….

viira
8 aastat tagasi

Personali kulud 53%! Mega!

Jaylin
8 aastat tagasi
Reply to  viira

You saved me a lot of halsse just now.

Leana
8 aastat tagasi

Loodan, et spordibaasid saavad hakata ka lõpuks ametlikult palka maksma. Kaua seal Tuksis raharullidega ringi joostakse.