53

PKC pidi tooma Haapsalu tehasesse tööle välismaalasi

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Majanduskriisi ajal pidi PKC Haapsalu tehas saatma töötajaid sundpuhkusele, kuid juba üle aasta on tehases juhtmekeerajaid olnud puudu. Foto: Arvo Tarmula

PKC Haapsalu tehases töötavad lätlased ja leedukad, sest kohapealt ei ole ettevõttel õnnestunud töötajaid leida.

„Eelkõige põhitööjõud — juhtmeköidiste valmistajad. Üle kümne ja alla saja, paarikümne ringis, ütleme nii,” rääkis PKC Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

Üldse töötab Haapsalu tehases Volkovi sõnul u 350 inimest.

Välistööjõud saabus kuu tagasi ja jääb siia vähemalt seniks, kuni tellimusi on palju ja tehase töömaht suur — Volkovi sõnul aasta lõpuni kindlasti.

Pikas plaanis värbab PKC aga teistest riikidest seni, kuni kohalikud tööd ei taha.

„Loomulikult ei tahaks me seda teha. Välistööjõud on kallim,” nentis Volkov.

Piirivalveameti andmeil ei tule Eestis töötavale Euroopa Liidu kodanikule maksta kohalike omast erinevat palka.

Kas lätlastele ja leedulastele makstakse kodust kaugel töötamise eest palka enam kui läänlastele või maksab PKC sõidu– ja elamiskulude eest Haapsalus, ei soostunud Volkov avaldama. „Eri momendid,” ütles ta.

Volkov lisas, et seda, miks kohalikud ise tööd ei soovi, tuleks küsida saja tuhande Soomes töötava eestlase käest.

Volkovi sõnul on PKC Haapsalu tehasesse edutult töötajaid otsitud terve see aasta. Ka praegu otsib ettevõte töötajaid juurde.

Neile, kes on valmis sõlmima tähtajalise lepingu kuni veebruari lõpuni 2014. aastal, lubab firma CV keskuse töökuulutuses maksta 200 eurot värbamispreemiat.

PKC nõuab juhtmeköidiste valmistajalt vaid korrektsust, täpsust, põhiharidust ja valmisolekut vahetustega tööks.

Eelmisel nädalal teatas ka restorani Kärme Küülik omanik Jaanus Kalm, et otsib kokki, ettekandjaid ja koristajaid, kuid kohalikud ei ole neist ametitest huvitatud.

Lihttööliste leidmisega on juba aastaid hädas Nurme vabrik. „Lätist pole hakanud tooma ega plaanigi, aga keeruline on ka meil,” sõnas vabriku personalijuht Merle Peeterson.

Peetersoni sõnul teeb ettevõte õmblejate leidmiseks tihedat koostööd töötukassaga, aga töötajaid on ikka puudu. „See ei ole atraktiivne töö,” nentis ta.

Läänemaal oli septembrikuu jooksul töötuna arvel 648 inimest, kellest 141–le maksis riik töötutoetust ja 144–le töötuskindlustushüvitist.

Töötukassa Läänemaa osakonna juhi Evelin Kullisoni sõnul on PKC pöördunud abipalvega ka nende poole. Töötukassa saadab ettevõttele pidevalt statistikat selle kohta, kus on enim töötuid.

„Päris igaühele see töö ei sobi, sest see on kahes vahetuses,” ütles Kullison.

Tööpäevad kestavad varahommikust lõunani või lõunast hilisõhtuni. Kullisoni sõnul ei võimalda ühistransport sellistel kellaaegadel paljudest Läänemaa kohtadest Haapsalus tööl käia.

Väikeste laste vanematele ei sobi PKC tööajad, sest need ei kattu lasteaia tööaegadega.

Töötuse määr on Läänemaal masueelselt madal — 4,2 protsenti. Augustis, mil töötus jõudis 4,4 protsendini, kirjutas Lääne Elu, et töötute osakaal on jõudmas stabiilse alampiirini.

See tähendab, et inimesed, kes tahavad tööd teha, on selle ka leidnud, ning tehased ei saa laieneda ega uued ettevõtted tegutsema hakata, sest tööjõudu pole enam võtta.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
sirje
sirje
Palun lugege http://nagelhannes.blogspot.com/ Avalik kiri Haapsalu tehase juhile Miks te valetate? Selline on adekvaatne küsimus vastuseks Haapsalu tehase juhile, kes väidab, et ta ei leia Haapsalus 800 eurose palga ees töölisi kuigi tehases on võimalik heal juhul teenida kuni 630 eurot! Tänapäeva eesti töövõtjat ei huvita sõnapaar brutopalk, sest see on mineviku igand. Viimane aeg oleks hakata rääkima palgast ausalt ehk töötasust, millest tuleb maha arvutada kodu, pere, tarbe ja toidukulud. Kui selles lahutamise rallis ka midagi pluss poolele jääb siis võiksid Haapsalu tublid elanikud kaaluda teie juurde tööle tulemist. Kui see garanteerib aga stabiilse miinuse ja laenamise siis ärge… Loe rohkem »
t.
t.

olen soomes ja kui saaks 700 euro lähedale kätte ma oleks vist isegi nöus perega tagasi kolima.

t.
t.

et umbes 5 + maksud eurot tunnis äkki

äge
äge

kui sa ei suuda leida siin tööd 700 € eest siis jää parem soome

Fred
Fred

Aga tõstke palga

Inimene
Inimene

Ega PKC-s ei lastagi palju teenida, kui hakkad kiiremini tegema, võetakse kohe tükihinded alla.

KJM
KJM

Nii on küll jaa 🙂

endine PKC- lane.
endine PKC- lane.

Minu teada on praegu tund 3.eurot ja pole mingi lihtne töö. Pingeline kohati raske kui läbiletkude juhtmed tirida, täpne isegi väga täpne.õpetatakse???? Hea kui paar päevakest, sii
s pead hakkama saama.

hmm
hmm
Justnimelt, töö on raske. Aga mitte keeruline, kui piisab paari päevasest väljaõppest. Selline töö huvitab väga vähese haridusega inimest ning peabki olema väga madalalt tasustatud, sest selle nimel pole vaja absoluutselt pingutada. Siin jõuame nüüd olemuslike küsimusteni. Selleks, et madalalt haritu saaks teha enam-vähem tööd, peab kõrgelt haritu tegema väga tasuvat tööd. Et oleks midagi, mida alla tilkuda. Kui välisinvesteering piirkonda pakub ainult väikese keerukusega tööd, siis mis on sellest võita? Et piirkonda tuleks rohkem välisinvesteeringuid, siis oleks vaja kõrgemalt haritud inimesi (vähemalt mingil tasemel ülemusteks), kes saaksid sellega hakkama. Nüüd küsime, kas Eesti valija hetkel väärtustab haridust ja inimvara… Loe rohkem »
Ohjah
Ohjah
Tegelikult ei olene inimese eelnevast pingutusest või haridusvajadusest või spetsialiseerumistasemest mitte midagi … pigem on oluline selle töökoha väärtus ettevõttele ja ühiskonnale. See kui kiirelt tööks vajalikud oskused keegi suudab selgeks saada pole üldse tähtis töötasu arvestuses. Näiteks võib siia tuua New Economics Foundationi uuringu, mille kohaselt on pankurite töö ühiskonnale ebavajalik, iga teenitud naela pealt lähevad nad ühiskonnale maksama 7. Veelgi enam nihkub tasakaal paigast maksunõustajatega: see, kui nõustaja teenib ühiskonnale 1 naela, läheb ühiskonnale maksma 47 naela (55 eurot). Reklaamiagentuuride juhid näiteks “hävitavad“ iga teenitud naelaga 11 euro väärtuses ühiskondlikke väärtusi. Koristaja haiglas aga pakub ühiskonnale hulga enam… Loe rohkem »
See
See
kas oled madalalt või kõrgelt koolis käinud ei määra üksiti midagi.Kaasaegne tootmine jaguneb lihttööks(nagu see juhtmete tegemine -pingutust nõudev,aga madalalt tasustatud) ja automatiseeritud peamiselt siis juba robotite poolt tootmiseks ja selline tootmine juba koondub maailmas teatud arenenud tehnoloogiapiirkondadesse mille hulka Haapsalu ei kuulu ja Eestigi kipub välja jääma.Esimene tootmine ongi see mida me välisinvesteeringute all igatsenud oleme,aga selles on rusikareegel madalad tööjõukulud.Need kes sellist tööd praegu teevad peavad veel vastu lootuses,et nende lapsed seda enam tegema ei peaks. Koolitavad neid hoolega samuses usus,et haridus toob kohe ka parema töö ja elu…riigitööle aga kõik ei mahu ja nii on valikud kas… Loe rohkem »
HMMM
HMMM

No aga makske korraliku palga, ja tulevad, tulevad nii Haapsalu omad kui ka lähiümbruste, kui bensukulud kinni maksate. Küsimus ON RAHAS

Ohjah
Ohjah

500-600?Ilmselt siis, kui miinimum 10h päevas 7 päeva nädalas lased.

KJM
KJM

Tehaksegi tööd ka laupäeval kui ikka tööd palju, makstakse topelt. Samuti kui tööd palju tehakse 9h tööpäevad. Õhtuse vahetuses saad kell 1 koju 🙂

kmv
kmv

ja sunni viisiliselt pead töötama 9 tundi ja laupäevad ei ole siin midagi toppelt leedukatel ja poolakatel on 6 .50 tund ja tavatöölisel 3.50 see on köige suurem tava töötajatel

KJM
KJM

Saavad ju palka 500-600 ringis 🙂
Tööle ei taha tulla keegi? Mis jutt see on? te ütlete lihtsalt ära neile, kellel on lapsed ja korduvalt. Järelikult odavam oli tuua leedulased, kellele makstakse elamise, söögid ja kõik kinni. Ebareaalne. Isegi preemaid jagatakse seljataga niiet keegi ei tea.

olaf
olaf

“Arbeit macht frei”

Piisavalt nähtud
Piisavalt nähtud

ehitustel loll Virolainen parandab Soomlese poolt tehtud praaki ja kokkuvõtes kohvivaheajad ja lõuna moodustvad pool töö päeva.

Kahjuks see on teist pidi; tark Soomlane parandab lolli eestlase poolt tehtud praaki.

wpDiscuz