Eesti, Soome ja Rootsi keskkonnaministrid arutasid koos teadlastega Tallinna kliimakonverentsil Põhjamaade võimalusi kliimamuutuste leevendamiseks, vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Pille Rõivas.
Taani Meteoroloogia Instituudi teadusjuht Jens Hesselbjerg Christensen tõi välja, et kliimamuutuste toimumises pole mingit kahtlust ning väga suure tõenäosusega mõjutab neid inimtegevus. Seejuures ei muutu temperatuur maailmas ühtlaselt, vaid on regiooniti erinev. „Kliimamuutuste toimumises pole mingit kahtlust. Kui soojenemine jätkub, siis on muutused maailmas väga suured, ka Balti- ja Põhjamaades. Aina enam tuleb ette ekstreemseid ilmanähtusi. Põuad ja üleujutused mõjutavad otseselt inimeste heaolu ja elamistingimusi, seejuures põllumajandust ja metsandust,“ ütles Christensen.
OECD keskkonnadirektoraadi juht Simon Upton sõnas, et sajandi teisel poolel tuleks fossiilsetest allikatest pärit CO2 emissioonid täielikult kaotada. Kliimapoliitika kujundamisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, et atmosfääri paisatud süsinik püsib seal väga kaua, kümneid või isegi sadu aastaid. Seega ei pruugi ainult osaline CO2 heitmete vähendamine kliimasoojenemise probleemi lahendada, sest eelnevalt on õhku paistatud väga palju heitmeid, mis püsivad siiani.
Osalevad riigid on võtnud suuna keskkonda vähem koormavale turumajandusele.
„Turupõhiselt toimivale puhtale majandusele üleminek ei tähenda majanduskasvu ja keskkonnahoiu vastandamist,” ütles Eesti keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kliimakonverentsi avakõnes. “Targad töökohad ja oluliselt kokkuhoidlikum loodusvaradega ümber käimine, võimalikult säästlike lahenduste otsimine ja edasiarendamine on tulevikus meie piirkonna edukana püsimise jaoks ülimalt tähtis.“
Ta rääkis, et Eestis on viimastel pööratud tähelepanu hoonete energiasäästlikumaks muutmisele – hoonetes tarbitakse 40 protsenti energiast Eestis ja paljud neist on vananenud.
Taastuvenergia osakaal Eestis on tõusnud 25 protsendini, kuid siiani valdav põlevkivienergia koormab endiselt Eesti elukeskkonda – ligi 80 protsenti kogu Eestis tarbitavast veest, õhku paisatavast CO2-st ja tekitatavatest jäätmetest on seotud põlevkivisektoriga.
Transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmiseks ehitati Eestis esimesena maailmas välja kogu riiki kattev rohelist energiat tarbivate elektriautode laadimisvõrgustik ning saastekvoodi tulust soetatud uued vähemsaastavad bussid. Peagi algab aga pilootprojekt, kus katsetatakse biogaasi kasutamist ühistranspordis.
Rootsi keskkonnaministri Lena Eki sõnul on võtmesõnaks ökoinnovatsioon. See on Rootsis suurendanud tööhõivet 15 protsendi võrra alates 2007. aastast. „Oleme võtnud suuna alternatiivsete lahenduste poole ning seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 kasutab suur osa meie transpordivahenditest alternatiivkütuseid. 2050. aastaks peaksime saavutama kasvuhoonegaaside emissiooni nulltaseme,“ rääkis Ek.
Ta lisas, et ka Rootsi suurim autotootja Volvo on võtnud eesmärgiks aastaks 2030 üle minna alternatiivkütustele.
Rootsi keskkonnaminister toonitas, et ei tasu keskenduda negatiivsele, vaid mõelda kuidas kasutada tänapäevaseid tehnoloogiaid puhtama tuleviku loomiseks, mis oleks eeskujuks teistele riikidele.
Soome keskkonnaminister Ville Niinistö ütles, et riik võiks investeerida oma taastuvenergia tööstusesse, et seeläbi luua tulu ja töökohti riigi heaks.
Konverentsi „Kliima Põhja- ja Baltimaade vaatenurgast: teadus, poliitika, majandus“ teine päev keskendus täpsemalt teaduse kommunikatsiooni ja majanduse teemadele, näiteks vähesaastava majanduse väljavaadetele.
Põhjamaade Energiauuringute Keskuse vanemnõunik Benjamin Smith tutvustas Põhjamaade väljavaateid saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, mis sisuliselt tähendab olematu kasvuhoonegaaside heitkogusega majandusmudelit. Kõigi majandussektorite ühise panuse korral on see võimalik. Suurimaid väljakutseid Põhjamaadele pakuvad sellised valdkonnad nagu energiaefektiivsus, infrastruktuurilahendused, biomassiga varustatus, teadus- ja arendustöö ning süsiniku kogumise ja ladestamise tehnoloogiate kasutuselevõtt.
Eestil ei suuda küll Põhjamaade kliimaneutraalsuse eesmärki täita, kuid püüab liikuda konkurentsivõimelise madala emissiooniga majanduse suunas, rääkis Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Valdur Lahtvee.
Paralleeldiskussioonidel arutati globaalse süsiniku bilansi kujunemise üle ja tõdeti, et teaduslik debatt kliimamudelite usaldusväärsuse üle ei tohiks takistada poliitilisi edasiminekuid. Tänaseks on selge, et ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus on otseses seoses atmosfääri kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusuga. Ruumilise planeerimise ja ehituse sessioonil arutati kuidas on võimalik kliimamuutustega seotud probleeme vähendada parema planeerimisega: rajades roheaalasid ja rattateid, vähendades autokasutust ja integreerides erinevaid liikumisviise. Ehitusvaldkonna süsinikujalajälje vähendamiseks pakub häid lahendusi puidu kasutamine.
Sisuliselt saab Euroopa Liidu kliimapoliitika kokku võtta sõnaga SEIKLUS:)