Tänavu suvel Rooslepa kabelist varastatud kirikuvarade väärtuseks hindas muinsuskaitseamet 15 000 eurot, varem oli materjali hinna järgi esemete väärtuseks öeldud 3500 eurot.
Muinsuskaitseameti vallasmälestiste nõuniku Viljar Visseli sõnul arvestati kahjusumma esemete võimaliku turuhinna järgi. Ta lisas, et ajaloolistele esemetele lisandub nende ajalooline väärtus, mida ei saa rahasse ümber arvestada.
Rooslepa kabelist ära viidud esmetest kõige väärtuslikumaks pidas Vissel 17. sajandist pärit tinakannu. Tema sõnul on hõbe küll tinast väärtuslikum materjal, kuid vanad tinaesemed võivad olla nii ajaloolises mõistes kui kollektsionääride seas tunduvalt hinnalisemad. Nimelt on suuri tinaesemeid vähem säilinud, sest tinast esemed võivad nii ekspluatatsiooni käigus kui ka näiteks ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kergemini hävida.
Ööl vastu 22. juulit varastati Rooslepa kabelist sinna kaks nädalat varem paigutatud Rootsist tagasi toodud kirikuvarad. Varguse toimepanijaid pole politseil õnnestunud siiani tabada.
Viljar Vissel, kelle ülesanne on muinsuskaitseametis tegelda kultuuriväärtuste väljaveo küsimustega, ütles, et kuigi Rooslepa kirikuvarade puhul polnud tegemist muinsuskaitsealuste esemetega, jälgitakse siiski, ega neid kusagil müüa üritata.
„Hoiame silma peal, kui keegi peaks üritama neid müüa või taotlema nende väljavedu,” ütles Vissel.
