Väikeses Nõva vallas pürib võimule neli erakonda

Nõva vallavolikokku kandideerides pistab rinda neli poliitilist jõudu nagu 2009. aastalgi, võimulepürgijad isikuti on suures osas vahetunud.

2009. aasta kokku 20 kandideerijast on tollaseid alles kuus: Reformierakonnast praegune vallavolikogu esimees Peeter Kallas, aseesimees Ilmar Metsma, Pille Lääne ja Kalle Orumaa; Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) Enn Laansoo ja 2009. aastal üksikkandidaadina esinenud Ülle Kübarsepp, kes on liitunud Reformierakonna nimekirjaga. Reformierakonna liige oli ta juba varem.

Kaks inimest kohale

Vastakuti on parteid: Reformierakond, Keskerakond, IRL ja uuena Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).

Konkurss vallavolikokku on suurem, aga eelkõige vallavolikogu kohtade kahandamise, mitte kandidaatide arvu suurenemise pärast.

2009. aastal oli konkurss 2,1 inimest kohale, nüüd 2,9 inimest kohale. 2009. aastal kandideeris vallavolikogu üheksale kohale kokku 19 inimest. Järgmised neli aastat on vallavolikogu seitsmeliikmeline, kandideerib kokku 20 inimest.

Reformierakonna nimekirja on lisandunud Nõva koolijuht Virve Tauts, Nõva vallavalitsuse ametnik Maire Koppelmaa, jurist Marjana Hiie, IT–spetsialist Marko Sultsing ja Kaido Roosileht. Nemad 2009. aastal ei kandideerinud.

Kandideerimast on loobunud Rein Ojala, Jana Viks, Ardi Hiie, Monika Rohtla, Margo Roosileht, Taivo Ollema ja Hugo Juhkam.

Keskerakonna nimekiri on täiesti vahetunud. Esinumber Kalle Saar on lahkunud nii volikogust kui ka vallast ja kandideerib nüüd Taebla elanikuna hoopis Lääne–Nigula vallavolikokku.

Aime Kõrvemann ja Toomas Raag ning praegused vallavolikogu liikmed Endel Heinleht ja Kalju Silla ei kandideeri.

2009. aastal Keskerakonna nimekirjas olnud Tarmo Heinleht jätkab EKRE nimekirjas.

Keskerakonna nimekirjas kandideerivad pensionär Ilme Peedoson, RMK töötaja Rita Soots ja Rave mööblitehase abitööline Tiiu Kaevats.

EKRE nimekirjas kandideerivad peale Tarmo Heinlehe ka pensionäridest Ülle Heinleht, Inge Teslikova, Mariete Nekraš ja Linda Roopere ning vallavalitsuse ametnik Aivi Heinleht.

Nagu 2009. aastalgi kandideerib IRLi nimekirjas ainsana arhitekt Enn Laansoo. Tollal Nõva kohta rekordilise 58 häält kogunud Laansoo alustas 2009. aastal vallavanemana.

Nüüd on valla valimiskomisjon Laansoo volitused volimehena hoopiski peatanud, sest arhitekt ei ole ilmunud kolmele järjestikusele istungile.

Laansoo pani ametisse 2009. aastal Nõval valimised ülekaalukalt võitnud Reformierakond, kes sai üheksaliikmelisse volikokku viis mandaati.

Kaks võimukriisi

Nelja aasta jooksul on Nõvat tabanud kaks võimukriisi, vahetunud on nii vallavolikogu esimees kui ka vallavanem.

2009. aasta vallavolikogu koosseisust on alles vaid neli liiget: Peeter Kallas, Kalle Orumaa, Endel Heinleht ja Kalju Silla.

Et „varumeeste pink” oli Nõval lühike, on vallavolikogu praegu kaheksaliikmeline ehk ühe võrra väiksem kui peaks.

2011. aasta suvel lahkus vallavanema ametist isiklikel põhjustel Enn Laansoo, sest „hindas oma võimeid üle ega osanud arvestada vallavanematöö mõju isiklikule elule”.

Samal suvel astus tagasi vallavolikogu esimees Peeter Kallas, sest „ei pidanud võimalikuks jätkata, kui vald on vallavanemata ja volikogu enamus on käitunud kriisisituatsioonis emotsioonide ajel, pole pakkunud lahendusi ega arvestanud kogukonna huve”.

Laansoo asemele valis vallavolikogu konkursi korras valda juhtima kunagise põllumajandusministri, Koerus võimukriisi tõttu vallavanema ametist taandatud Aldo Tamme.

Vallavolikogu esimehe ameti võttis üle seni opositsioonis olnud Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Kalle Saar.

Taastunud võimurahu kestis alla kahe aasta. Teine kriis tabas valda tänavu seoses põhjavaldade ühinemisega, mida juhtis liitumise juhtkomisjoni esimehena Aldo Tamm.

Nõva vallavolikogu hääletas valla ühinemise vastu, mais astusid volikogust tagasi liitumist toetanud Kalle Saar, Jana Viks ja Rein Ojala.

Vallavalitsuse liikme kohalt lahkus samal põhjusel Maire Koppelmaa, kes jäi ametnikuna valda tööle edasi.

Valdade liitumise pooldajana astus vallavolikogu aseesimehe ja revisjonikomisjoni esimehe ametist tagasi Laansoo.

Juunis võimurahu taastus. Kuu aega juhita olnud Nõva volikogu valis esimeheks taas Peeter Kallase. Samuti tagasiastumist kaalunud Aldo Tamm otsustas vallajuhina uute valimisteni jätkata.

Vanad lubadused

Kõige selle valguses on raske rääkida ka täidetud valimislubadustest, sest neid saab ellu viia suures osas ikkagi siis, kui ollakse võimul, sõnas Peeter Kallas.

„Olime kaks aastat opositsioonis. Kogu programmi täita ei õnnestunud,” tunnistas ta.

Kallase sõnul tasub siiski märkida, et Rannaküla veevärk sai keskkonnainvesteeringute keskuselt rekonstrueerimiseks raha, valmis sai Variku seltsimaja ja aastaid õpilaste puuduses kiratsenud kool töötab siiani põhikoolina.

Kallas märkis, et vald on tulnud viimase nelja aastaga Läänemaa valdade mängudel teiseks, võitnud maakonna meistritiitli korvpallis ja saalihokis.

„Halb on see, et neid näitajaid omavalitsuste võimekuse pingereas ei kajastata,” ütles ta.

Omavalitsuste võimekuse pingereas oli Nõva 2011. aastal 152. kohal, 2012. aastal 167. kohal, st kukkunud 15 kohta, viimase nelja aasta langus on olnud lausa 61 kohta.

„Tabeli koostamisel arvestatakse 29 eri kategooriat ja on selge, et haiglat, gümnaasiumi ja ujulat Nõvale ei tule. Oleme tillukese võlakoormaga väikevald ja oma igapäevaeluga hakkama saanud,” sõnas Kallas.

Lubatud vanadekodu kohta ütles Kallas, et kohe 2009. aastal käis Nõval sotsiaalminister Pevkur. „Sai selgeks, et hooldekodude asupaigad on kinnitatud ja Nõva valda nende seas ei ole,” lausus Kallas.

Õpilaskodu laienemise kohta sõnas Kallas, et see tegutseb endiselt korrusmaja kahes korteris ja laienemise plaane pole.

2009. aastal lubas Reformierakond muuta Nõva–Variku tee tolmuvabaks (täitmata), ehitada vanadekodu (täitmata), säilitada kooli (täidetud), toetada õpetajate täiendus– ja ümberõpet (täidetud), ehitada Varikule seltsimaja (täidetud), toetada külaseltse ja mittetulundusühinguid (täidetud), maksta 1. ja 9. klassi lastele toetust (täidetud), edendada sõprussidemed Tarvasjoe vallaga (osaliselt täidetud), luua töökohti ja edendada ettevõtlust (täitmata), rekonstrueerida Rannaküla veevärgi (täitmisel), korraldada eakatele ostureise Haapsallu (täidetud), toetada korteriühistute loomist (täidetud, kuigi toetuse küsijaid nappis), nüüdisajastada Nõval soojatootmist (täidetud), võidelda laskepolügooni rajamise vastu (täidetud, kuigi enam polügooni vastu ei olda) ja laiendada õpilaskodu (täitmata).

Uusi töökohti lubas luua ka Enn Laansoo, samuti võtta midagi ette Nõva sadama kui „koomas hiiglasega”, teha ilusamaks koduõued ja hoida ära karpmajade invasiooni, käivitada ajurünnaku valdade ühinemise mõttekuse teemal, ja ühinemist pooldada, kui see on mõttekas, sõnastada Nõva identiteedi, nii–öelda oma loo.

Laansoo ütles, et ei saa kiidelda, nagu ta oleks volikogu liikme või vallavanemana ettevõtlust toetanud ja uusi töökohti loonud.

„Pigem on valla käsi olnud siin vastuoluline. Olin vist liiga pehme,” sõnas Laansoo.

„Valdade ühinemise–mitteühinemise teemal ei saa mind süüdistada leiguses. Olen nautinud koostööd ettevõtlike nõvakatega, ja neid inimesi on piisavalt palju,” lisas ta.

Laansoo ütles, et saab vastutada selle eest, mida on ise oma perega teinud: investeerinud 150 000–200 000 eurot Nõva puhkemajandusse, ehitanud, loonud iseendale kohapeal tööd, soetanud 10 000 euro eest paadivarustust, mida rentida, Nõva sadamat praktiliselt kasutanud ja säilitanud huvi sadama arengu vastu.

Et kaks aastat opositsioonis ja kaks aastat võimul olnud Keskerakond neli aastat tagasi suurt midagi ei lubanud, vaid tõotas jääda reaalsuse pinnale ja vallana püsima jääda, siis võib selle lugeda täidetuks.

Uued lubadused

Reformierakonna esinumber Peeter Kallas ütles, et peab heaks tulemuseks viit kohta volikogus, ebaõnnestumiseks nelja kohta. Volikogu on järgmised neli aastat seitsmeliikmeline. Volikogu esimehe kandidaat on Kallas ise.

„Korraldame vallavanema konkursi, kuigi olen olnud alati seda meelt, et Nõval võiks lõpuks ka kohalik inimene vallavanemaks saada ja valda juhtida,” ütles Kallas.

Kallase sõnul on Nõval võimule pääsenud inimesi, kes pole osanud sellega midagi peale hakata, ja soovinud juhtida oma tegematajätmised valdade ühiskatlasse.

Kallas ütles, et pärast 2009. aasta valimisi sai vallavanemaks mees, Enn Laansoo, kes oli pälvinud rahva usalduse ja saanud kõige rohkem hääli. Kõik oli korras. Kriisi sattus vald pärast seda, kui opositsiooni jäänud ja oma positsiooni tagasi võita soovinud Kalle Saarest sai Kallase asemel taas vallavolikogu esimees.

„Olukorra päästis see, et vallavanemaks sai tubli, hea ettevalmistuse ja pühendumusega tegutsenud Aldo Tamm. Kodurahu taastus,” sõnas Kallas.

Kallas ütles, et muret teeb talle vallaametnike palk. „Arvan, et järgmisel neljal aastal on seda kindlasti võimalik parandada,” sõnas ta.

Kallas ütles, et püüab kindlasti säilitada kooli, muuta Variku tee tolmuvabaks, renoveerida Peraküla tee, austada „koolipapasid” nimelise pingiga, korraldada eakate päevahoiu, edendada noorte koostööd Soome Tarvasjoe sõprusvallaga, toetada taastuvenergia arendamist, samuti traditsioonilisi kultuuri– ja spordiettevõtmisi, viia lõpule Rannaküla veevärgi rekonstrueerimise, säilitada päästevõimekuse, jagada stipendiume silmapaistvatele nõvalastele ning korraldada ostu– ja asjaajamissõite Varikult Lääne–Ristile.

„Valdade ühinemise protsess on meil ühe lahenduse juba saanud ja oma programmis seisame iseseisva Nõva valla eest,” sõnas Kallas.

Kallas lisas, et lõplikku otsust tehes lähtutakse siiski kogukonna arvamusest ja rahvahääletuse tulemustest.

„Ilmselt tuleb teema ruttu päevakorda, sest regionaalminister on oma kava valitsusele teatavaks teinud ja kuupäevad ei anna palju aega arutamiseks,” lisas ta.

Vaba nagu Mongoolia

IRLi liige Enn Laansoo kandideerib enese sõnul uuesti südametunnistuse sunnil, sest on loomult maailmaparandaja.

Vallavolikogu liikmena saab maailmavaatelt parempoolne Laansoo oma sõnul mõjutada tehtavaid otsuseid.

„Aga arvestan sellega, et jään krooniliselt vähemusse ja olen vastuvoolu ujuja,” nentis ta.

Koostööd ütles Laansoo end olevat nõus tegema kõigiga, aga „teetassiintriige ja lauslollust” ta ei salli.

„Minus süveneb kahtlus, et valla juhtimine ei ole kaasas käinud muutustega ühiskonnas. Küsimus on koosseisus, oskustes, töökorralduse efektiivsuses, halduskuludes ja motivatsioonis üle 300 elanikuga vallas,” märkis Laansoo.

Laansoo sõnul on käärid Nõva unistuste ja võimekuse vahel üha suuremad, sellest hoolimata „on Nõva vald osa Eestimaast ja Euroopast, mitte nurgatagune unustatud väljasurev kant”.

Iseseisva vallana jätkamise kohta ütles Laansoo, et praegune vabadus meenutab nõukaaegset juttu Mongoolia Rahvavabariigist, kellest midagi ei sõltunud.

Algus on pisiasjades

EKRE esindaja Ülle Heinleht ütles lootvat, et noori tuleb valda juurde. Kuidas seda teha, Heinleht ei tea: „Kõik see elu ongi ikka lootuste peal.”

Õpilaskodus võiksid elada tervisemurede, näiteks hingamisteede probleemidega või loodushuvilised lapsed. Tingimata ei pea Nõva kool tegutsema põhikoolina.

„Kui ta on 6–klassiline, on see ka hea,” sõnas Heinleht.

Heinlehe sõnul parandaksid vallaelu pisiasjad: tuleks parandada bussiühendust Tallinnaga, praegu iga päev pealinna üldse ei pääse, kuigi Haapsallu saab. Tarvis oleks Variku kanti kauplusautot. Talvel, kui on kaevuvesi külm, võiks vanainimestele keegi pakkuda pesupesemisteenust ja ehk mõnda muudki teenust, et vanainimene saaks väärikalt vananeda, sõnas Heinleht.

Vallajuhina pooldaks Heinleht Aldo Tamme jätkamist, sest rahvas on hakanud teda rohkem usaldama kui „oravana oksalt oksale hüppavat” endist vallavolikogu juhti Kalle Saart ja „viienda kolonni meest” Enn Laansood.

„Kui oli kriis ja kõik tagasi astusid, siis Tamm võttis vastutuse,” põhjendas Heinleht.

Valdade ühinemise koha pealt pooldab Heinleht „ilusat mereäärset” Noarootsi–Nõva–Padise ühisvalda. Lääne–Nigulas oleks Nõva jäänud ripatsiks, sõnas Heinleht.

Keskerakonna esindaja Ilme Peedoson ütles, et tahab volikogus anda oma osa ja aidata teha ausaid otsuseid ja et ta Nõva elanikuna arvestab kohalike elanike seisukohti.

„Liitumise plusse ja miinuseid tuleb kaaluda. Enne läbi arutada, siis rahvaküsitlus korraldada, siis volikogus otsus teha,” sõnas Peedoson.

Kui vallast kaob kool, siis pole Peedosoni sõnul Nõval enam muud kui pool vene kiriku aeda ja mõisa surnuaed.

73aastane Peedoson lisas, et kui tõele au anda, ega seda valda olegi tarvis, aga vallavalitsuse endise töötajana kandideerib ta, et „natuke vett segada ja lärmi teha”.

Koostööd on ta nõus tegema kõigi poliitiliste jõududega. „Nii väikeses vallas tuleb seljad kokku panna,” sõnas ta.

Keskerakonna eelistus vallavanema kohale oleks Aldo Tamm, kellel „on alati aega inimest ära kuulata”. „Ei lähe mühinal mööda,” sõnas Ilme Peedoson. Peedosoni sõnul aga pole Tamm talle vallajuhtimise asjus nõusolekut andnud.

Kandidaadid

Eesti Reformierakond
nr 101 Peeter Kallas
nr 102 Ülle Kübarsepp
nr 103 Kalle Orumaa
nr 104 Virve Tauts
nr 105 Ilmar Metsma
nr 106 Marjana Hiie
nr 107 Maire Koppelmaa
nr 108 Pille Lääne
nr 109 Marko Sultsing
nr 110 Kaido Roosileht

Eesti Keskerakond
nr 111 Ilme Peedoson
nr 112 Rita Soots
nr 113 Tiiu Kaevats

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
nr 114 Enn Laansoo

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
nr 115 Ülle Heinleht
nr 116 Inge Teslikova
nr 117 Tarmo Heinleht
nr 118 Aivi Heinleht
nr 119 Mariete Nekraš
nr 120 Linda Roopere

Allikas: vabariigi valimiskomisjon

Nõva praegune vallavolikogu

Peeter Kallas
Ilmar Metsma
Tarmo Heinleht
Pille Lääne
Ülle Kübarsepp
Endel Heinleht
Kalju Silla
Kalle Orumaa
üks täitmata koht

Allikas: Nõva vald