Valimisliit Ühtne Ridala ja Reformierakond näevad järgmise nelja aasta olulisima tööna Ridala vallas Uuemõisa põhikooli loomist, Keskerakond ei arva, et põhikooli Uuemõisa üldse tarvis oleks.
Neljanda Ridala volikokku kandideeriva, IRLi nimekirja ainus liige Kaspar Mahla lubadusi ei anna.
Kiltsi tööstuspargi arendamise kallal tahavad aga töötada kõik neli.
Ridala vallas näevad valimisnimekirjad välja peaaegu samasugused nagu neli aastat tagasi — väljas on kolm pikemat ja üks ühemehenimekiri. Üldse kandideerib tänavu 46 inimest, 2009. aastal oli neid 51.
Viimati valimised võitnud Isamaa ja Res Publica (IRL) nimekirja liikmed, eesotsas vallavanem Toomas Schmidt, kandideerivad tänavu peaaegu samas koosseisus, kuid valimisliiduna Ühtne Ridala, mitte parteinimekirjana.
„Meil oli kuus inimest, kes ei olnud nõus IRLi nime all kandideerima. Ainult kaks inimest on tegelikult IRLi liikmed — vahepeal on paljud välja astunud,” selgitas Schmidt.
„Kedagi teistest parteidest ka ei ole,” kinnitas Schmidt.
Schmidt ise oleks eelistanud parteinimekirja, sest nii saaks võimule tulles erakonna toel asju ajada, nt spordisaali ehituseks raha taotleda, nüüd tuleb seda aga üksi teha.
Väljas on siiski ka IRLi parteinimekiri, kuid ühe kandidaadiga. 20aastase Kaspar Mahla sõnul kandideerib ta teistest IRLi liikmetest eraldi, sest tahtis erakonna liikmena parteinimekirjas olla ja teistest erinevalt esindab noori.
Keskerakond ja Reformierakond jätkavad endises vaimus.
„Pool on erakonna liikmed, pool on need, kellel on samuti valla pärast südamevalu. Kolme inimest, kes tahtsid tulla, me ei võtnud — mõni tahab lihtsalt võimu juures olla, end reklaamida,” kirjeldas nimekirja Keskerakonna esindaja Kalle–Kusta Tõnisma.
Keskerakonna nimekirjas kandideerib IRLi liige Olev Peetris, kes läks oma erakonnakaaslastega tänavu kevadel riidu. Pärast seda, kui volikogu loobus ühinemiskõnelustest naabervaldadega, esitas Peetris avalduse IRLi fraktsioonist lahkumiseks, mistõttu volikogu avaldas esimehele umbusaldust.
Tõnisma sõnul on teise erakonna nimekirjas kandideerimine südametunnistuse asi, aga Ridala keskerakondlased ise nii ei tee.
Möödunud valimistel sai Keskerakond kaks volinikukohta.
Reformierakonna nimekirjas on viis parteiliiget ja kuus parteitut, ütles esinumber Reimo Nebokat.
„Oleme nii neil kui ka järgmistel valimistel parteinimekirjaga. Teistes nimekirjades reformierakondlasi ei ole. Meie vastutus on mitte end peita,” sõnas Nebokat.
2009. aastal sai Reformierakond volikogus viis kohta.
Mis on praegu Ridala valla suurim puudujääk, mis tuleks kohe parandada?
Toomas Schmidt, VL Ühtne Ridala esindaja: Meile on lapsed ja haridus kõige tähtsamad. Uuemõisas ei ole põhikooli ja Uuemõisa algkool ei vasta sotsiaalministri nõuetele — näiteks puudub ventilatsioon, valgusega on probleeme.
Mõis tuleb teha korda, põhikooliks, ja mõisa juurde spordisaal. Siis oleks seal täiuslik kompleks, mis tõmbaks ehk õpilasi ka lähiümbrusest, Martnast, miks mitte ka Haapsalust.
Kaspar Mahla, IRLi esindaja: On väiksemaid miinuseid igas valdkonnas, aga suuri puudujääke ma ei näe.
Kalle–Kusta Tõnisma, Keskerakonna esindaja: Passiivsus. Vallas elavate inimeste koostöö. Ei arva, et valla töötaja peab käima ja koputama ukselt uksele, et mis teil häda on. Vallaelanike koostööd, algatust on ka tarvis. Inimesi on ära läinud ja juurdetulek peatunud.
Vald peab rohkem peale pressima. Kui sind visatakse uksest välja, mine aknast sisse — näiteks riigiga nii. Jonnakust on rohkem vaja. Näiteks koostöö külavanematega ja suhted linnaga on ikkagi valla hoida.
Reimo Nebokat, Reformierakonna esindaja: Teede ja tänavate seis, puudulik valgustus elamupiirkondades, Panga küla spordisaali tehniline seisukord. Samuti see, et üle 50 lapse ei saa nõuetekohast alusharidust, sest on sunnitud lasteaiakohtade puudumisel käima lastehoius (MTÜ Lepatriinu Mängumaa — toim).
Mida suutis kohalik võim vallas nelja aastaga paremaks muuta, mis läks halvemaks?
Schmidt: Hea on see, et kõigil on nüüd lasteaiakoht. See on MTÜ Lepatriinu Mängumaa saavutus. Seal käib 67 last, on kõrgetasemeline õpetus. Oleme uhked MTÜ üle.
Ei oska öelda, mis on halvemaks läinud. Ka teede seis on pigem edasi kui tagasi läinud. Üheski valdkonnas ei ole tagasiminekut, ma arvan.
Mahla: Paremaks on läinud noorte aktiivsus, teede ja parkide kvaliteet, keskkond on kuidagi ilusam. Halba minu teada ei olnud.
Tõnisma: Ei ole hullemaks läinud, aga on passiivne. Vallaelanike ootused on natuke kiiremad — tahaks edasi minna.
Nad lubavad siin põhikooli, aga on tarvis ka tõsiselt kaaluda, kuhu seda vähest valla raha kulutada. Mitmeks aastaks seda põhikooli on tarvis, rõngasvallas linna külje all? Konkreetselt arvan, et ei ole tarvis.
Nebokat: Rajatud Uuemõisa lasteaed koos mänguväljakuga on viis pluss. Nüüd tuleb muuta ka algkool põhikooliks, et lapsed ei peaks põhihariduse omandamiseks pendeldama mitme kooli vahet.
Halvemaks on läinud Ridala valla võimekus, kus olime Eesti kümne suurima langusega omavalitsuse seas (93. kohalt 143ndale).
Tõmbekeskuste kava järgi peaks Ridala nelja aasta pärast Haapsalu ja teiste põhjavaldadega liituma. Mida teie sellest arvate?
Schmidt: Ridalal on liitumisteema vaid Martna ja Haapsaluga. Otsustamisel tuleb põhjalikult kaaluda, et mõista, mis paremaks muutub ja kuidas kujuneb edaspidise elukorralduse rahaline väljund.
Praegune vaesuse ümberjagamine ilma riigipoolse rahastamise muutmiseta õnne õuele kindlasti ei too.
Kui riik otsustab sunniviisiliselt seda teha, siis riik peab ka vastutama, et see toimima hakkaks.
Mahla: Mina seda väga ei toeta. Miinus on eriti selles, et kui Haapsalu ja Ridala saavad kokku, jääb ametikohti, seega töökohti vähemaks. Suureneb vastutus, sest rahvastik kasvab. Soovitan, et Ridala oleks ikka eraldi.
Tõnisma: Meie pooldame tihedamat koostööd linnaga. Kui on koostöö, võime hakata rääkima nende ühendamisest. Praegu on omaette hoidmine Ridala vallas liialt tugev.
Nebokat: Esiteks, see on ainult regionaalministri kava.
Me ei ole praeguse nimekirjaga seda küsimust arutanud, aga me oleme alati hoidnud joont, et ükskõik kumba pidi läheb, Ridala valla elanike mured tuleb lahendada.
Kõlab loogiliselt, et kui liitumist hakkame arutama, vaatame kõigepealt Haapsalu poole. Uuemõisa ja Paralepa on linnaga kokku kasvanud.
Viimase nelja aasta suurim vale on Ridala võimulolijate rünnak Haapsalu laenude ja võimekuse asjus, justkui hakkaksid Ridala elanikud liitudes maksma Haapsalu võlgu — Haapsalu linn on võimekuselt 25. ja Ridala vald 143. kohal. Jääb vaid küsida, kes kelle võimekusest rohkem oleks võitnud.
Kuidas arendate edasi Kiltsi tööstusala projekti?
Schmidt: Valimisliidu eesmärkides on Kiltsi tööstusala arendamine, taristu projekteerimine ja ehitus. Alustasime suure hooga koostöös linna ja kaitseliiduga. Nüüd on tehniline lahendus paberi peal ja vaja järgmisi samme astuda, aga pole järgmist raha.
Vald üksi ei vea omaosalust välja. Kui sinna tekib 100 töökohta, siis neist 90–l on linnainimesed, sellepärast peaks linn aitama. Seega meie lubada ei saa, see raha tuleb leida koos linnaga.
Mahla: Kui on plaan, võiks ikka teostada, aga see võib olla väga pikajaaline protsess. Ma arvan, et raha saamiseks saab kas või eelarve üle vaadata, seal midagi muuta. Kõige kindlam on, kui Euroopa toetab, aga ehk ka Eesti.
Tõnisma: Igal juhul tuleb arendada, aga minu meelest on siin hea võimalus euroraha peale tõmmata. Odavam on palgata hea projektikirjutaja, kui sinna niigi nappi valla raha matta.
Et sellised asjad maal toimima hakkaksid, on ainult aja küsimus. Ma vaatan Rootsi ja Saksamaa tulemuste järgi — inimesed hakkavad järjest rohkem tulema maale.
Nebokat: Arendame Kiltsi tööstusala 45 ha territooriumile nüüdisaegse kommunikatsioonidega tööstuspargi väiketööstusele, arendus– ja logistikaettevõtetele.
Tööstusala rajamiseks loodame saada euroraha. Projekt on tehtud, koos Haapsalu ja LAKiga.
Kas pooldate rongiliikluse taastamist? Kuidas Ridala vald aidata saab?
Schmidt: Toetame rongiliikluse taastamist kuni Rohukülani, kus raudteetamm on hästi säilitatud ja on ka vajalik teekoridor. Osaleme komisjonides.
See on üldine soovunelm. Hea neile inimestele, kes käivad Ridalast Tallinnas tööl. Ainult suur asi saab olla Läänemaale murranguline.
Kui ministeerium ütleb, et ei tule, siis me võime komisjonides edasi arutada, aga raudteed ei tule.
Mahla: Loomulikult ma toetan. Ridala vald saab toetada Haapsalu linna selles nii rahaliselt kui ka tutvuste kaudu — odavamalt töölisi leides. Pluss moraalne tugi.
Tõnisma: Kui saaks raudtee, oleks tööstusalal seda enam tulevikku, elanikke tuleks juurde. Oleme kõik selle poolt, et raudtee peab tulema.
Igal juhul saab Ridala aidata. Ladustuspaigad, laohooned, platsid jäävad ju kõik valda, mõtteliselt peame juba nende kasutamiseks valmis olema. Teeme omalt poolt kirju. Pressime. Saab rohkem see, kes rohkem nõuab.
Nebokat: Toetame kahel käel. Ma ei tea ühtegi läänlast, kes seda ei toetaks. Kui saame midagi teha Ridala poolelt, siis teeme. Toetuskirjad oleme teinud. Mida saab teha ja mida tehakse, on poliitiline lobi — omavalitsusjuhid riigiga.
Valimislubadused
Toomas Schmidt
VL Ühtne Ridala esindaja:
Tegevus järgmisel valimisperioodil:
1. Uuemõisa mõisahoone rekonstrueerimine põhikooliks.
2. Ridala põhikooli võimlahoone uueks ehitamine.
3. Kiltsi tööstuspargi arendamine.
4. Haapsalu promenaadi pikenduseks oleva kergliiklustee ehitamine Haava tänava otsast kuni Haudejaama teeni ja sealt Linna teeni.
5. Jõõdres ja Panga külas, osaliselt ka Paralepas ja Uuemõisas valgustite vahetamine energiasäästlikumate vastu. Uus valgussüsteem Looduse piirkonda.
6. Viimaste kruuskattega teede pindamine Uuemõisas, Paralepas, Jõõdres ja Panga külas.
7. Bussiootepaviljonide rajamine.
8. Ridala vabatahtliku tuletõrjeseltsi abistamine varustuse muretsemisel.
10. Uuemõisa mõisapargi ehitamine äsjavalminud projekti alusel.
Kõige selle realiseerumist järgmise nelja aasta jooksul pole võimalik lubada, sest valla enda rahalised võimalused jäävad tahtmistele kahjuks oluliselt alla. Meie valimisliidule on need aga eesmärgid, mille poole püüdleme. Põhiline on edaspidigi keskenduda lastega seotud ülesannetele.
Kaspar Mahla
IRLi ainus esindaja:
Ma otseselt ei luba midagi, kuid üritan teha kõik, mis minu võimuses, et muuta meie ühiskonda, majandust ja loomulikult noorte elu paremaks. Suurendada noorte aktiivsust Ridala vallas spordis ja hariduses.
Kalle–Kusta Tõnisma
Keskerakonna esindaja
Tahame, et vallavalitsus oleks toeks argimurede lahendamisel. Et külatee oleks korras, tolmuvaba. Et laps saaks lasteaeda, kooli. Vanaisa–vanaema linna, vallamajja. Tööinimene probleemideta sihtkohta.
Meie südameasi on, et abi ja teenused tuleksid maale, külla — inimesele lähemale. Meil on tunne, et rohkem on tarvis tähelepanu pöörata iga talu, maja asukaile. Rohkem koostööd teha iga külaga.
Valla tuge on vaja, et külas oleks seltsitegevus, lastele mänguplats, palliväljak.
Tugevnema peab elaniku sotsiaalne turvatunne. Me ei ole nõus, et toetusi ja abiraha saavad ühepalju mitme lapsega pere ja küla vahel lällaja. Tahame otsida lahendusi, et meid saaks vallas rohkem ja et need, kes siin on, jääksid siia ja oleksid rahul.
Toetame ja arendame ettevõtlust maal. Tihenema peab koostöö linnaga. Koos tuleb lahendada koolide, spordihoonete, lasteaedade küsimused.
Me ei luba asju, mis eksitaksid valijat. Tahame olla aktiivsed igas asjas–probleemis, mis parandab elutingimusi Ridala vallas.
Reimo Nebokat
Reformierakonna esindaja
Meie eesmärk on muuta Ridala vald mugavaks, elamisväärseks, inimlikuks, moodsaks ja turvaliseks kohaks, mida saavad kõik valla elanikud uhkusega koduks nimetada ja külalistelegi näidata. Soovime valda, kus on hea elada ning mis pakub suurepäraseid võimalusi nautida vaba aega ja kultuuriüritusi.
1. Uuemõisa algkool põhikooliks. See põhikool tuleb teha Läänemaa kõige esinduslikumaks kooliks, mille prioriteedid on kvaliteetne haridus ja nüüdisaegne, lastekeskne õpikeskkond.
2. Teed korda ja tänavad valgeks. Muudame teed augu– ning tolmuvabaks. Teeme korda ja turvaliseks bussiootepaviljonid Uuemõisas ja Panga külas. Selleks, et liiklemine jalgsi ja rattaga oleks turvaline, valgustame tänavad elamupiirkondades. Lihtsustamaks ligipääsu merele toetame lautrikohtade arendamist.
3. Renoveerime Panga küla spordisaali.
4. Igale lapsele lastehoiukoha asemel lasteaiakoht, et omandataks nõuetekohane alusharidus.
5. Arendame Kiltsi tööstusala.
Neli aastat Ridalas võimul olnud IRLi valimislubadused 2009. aasta sügisel
Kommenteerib IRLi 2009. aasta esinumber ja terve valitsemisaja vallavanemana teeninud Toomas Schmidt.
Lasteaed Uuemõisa mõisahoonesse. Tehtud, kuid valimiste ajaks oli uue lasteaia projekt valmis ja raha kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kavast peaaegu käes ja võis eeldada, et ükskõik milline vallavalitsus oleks töö lõpuni viinud.
Uuemõisa algkoolile ventilatsiooni ehitamine ja spordiväljaku rajamine. Tegemata.
Soojasüsteemi arendamine, Haudejaama elamupiirkonna soojatorude vahetamine. Tehtud. Tööd on lõppjärgus. Uuemõisa soojatorud on kõik uuendatud. Haudejaama soojatorud said vahetatud 2012. Samal aastal ehitati uus torustik Rannarootsi keskuseni, et kaugküttepiirkonna kõik tarbijad saaksid sooja Uuemõisa Teenus ASi kateldest. Oktoobris peaks tööd alustama uus 2,5 MW tahkeküttekatel, mille montaaž praegu käib.
Kergliiklejate liikumisvõimaluste parandamine Haudejaama, Ehitajate ja Mõisa teel. Osaliselt tehtud. Uuemõisa lastele on koos Tallinna mnt äärde jäävate kergliiklusteedega ehitatud teed koolini. Haudejaama tee äärde jääva kergliiklustee pikendamine linna Haava tänavani — taotlus ei saanud rahastust.
Kodanikuühenduste toetamine. Tehtud. Kodanikuühendused esitavad oma soovid novembriti ja vald kujundab uue aasta eelarve nii, et seltside toetuse alt saaks ühendustele raha anda.
Sadamate korrastamine. Tehtud. Sadamate korrastamist veavad seltsid, keda aitab vald omaosalusrahaga. Edasiminekut on Pusku, Haeska ja kiideva sadama asjus. Vald ise vedas Puise sadama ehitust, mis on valmis, ja ehitaja annab tööd üle lähiajal.
Ridala rahvaspordi taseme kõrgel hoidmine Panga külla Mäemõisa tervisepargi rajamisega. Osaliselt tehtud. Mäemõisa pargi rajamist veab sealne spordiselts, vald aitab rahaga. Vald aitas PRIA rahaga parki teede rajamise omaosalusega.
Kompaktse hoonestusega alade teede–tänavate pindamine. Ositi tehtud — igal aastal rahaliste võimaluste kohaselt. 2013. aastal u 90 000 euro ulatuses Panga külas, Uuemõisas ja Paralepas. Töid jätkub ka edaspidiseks. Kui soovida kõikide valla kruuskattega teede tolmuvabaks muutmist, siis 2013. aasta eraldise suurust arvestades kulub selleks praeguste hindade järgi u 50 aastat.
Ridala vallavolikogu kandidaatide koondnimekiri
Valimisliit Ühtne Ridala
Nr 101 Toomas Schmidt
Nr 102 Toomas Vallimäe
Nr 103 Valli Ender
Nr 104 Erki Erik
Nr 105 Kalju Hepner
Nr 106 Kalju Juurik
Nr 107 Teele Jürjer
Nr 108 Liivi Koemets
Nr 109 Aime Koit
Nr 110 Ott Liivlaid
Nr 111 Eveli Maripuu
Nr 112 Jaana Maripuu
Nr 113 Sirli Olgo
Nr 114 Õnne Pihlakas
Nr 115 Lea Samarajev
Nr 116 Raul Tammet
Nr 117 Leana Toomemägi
Nr 118 Matis Trei
Nr 119 Väino Tõkke
Nr 120 Pille Vidrik
Nr 121 Raivo Õiglas
Nr 122 Toomas Post
Isamaa ja Res Publica Liit
Nr 123 Kaspar Mahla
Keskerakond
Nr 124 Janek Hiiemäe
Nr 125 Merike Kallas
Nr 126 Olev Peetris
Nr 127 Raul Kuusk
Nr 128 Riina Raba
Nr 129 Marvel Alp
Nr 130 Ants Ladva
Nr 131 Pjotr Palmits
Nr 132 Kalle–Kusta Tõnisma
Nr 133 Ulvi Kõre
Nr 134 Aivar Viilma
Nr 135 Martin Lipp
Reformierakond
Nr 136 Reimo Nebokat
Nr 137 Merike Peek
Nr 138 Urmas Koppe
Nr 139 Anu Tamme
Nr 140 Kari Antero Tynkkynen
Nr 141 Jaan Koppe
Nr 142 Uku Kollom
Nr 143 Caspar Vikkisk
Nr 144 Harry Lindemann
Nr 145 Ly Märss
Nr 146 Anti Ratas
Mahla mahlaks!
Nebokat kopeeris seekordki oma valimislubadused praeguse vallavanema pealt maha! Lugege ise.
Nebokat nagu ikka, aina valetab ja valetab! Nii rumalat ja enesekeskset inimest siia keegi ei taha. Poisike peaks enne elu põhitõed selgeks tegema, siis paistab kas tast üldse asja saab! Praegune kurss on küll ainult valetades. Ka eelmistel valimistel lubas ta asju, mis teistel ammu projektides kirjas ja töös!!! Irw!
Poliitiku lubadus:”Ridala vald mugavaks, elamisväärseks, inimlikuks, moodsaks ja turvaliseks kohaks, mida saavad kõik valla elanikud uhkusega koduks nimetada ja külalistelegi näidata.” Üpris ümmargune jutt. Olen varem valinud reformikaid, aga nüüd on usk nende lubadustesse kadunud. Mu sõbrad lahkuvad kahjuks Eesti Vabariigist, ei tunne selle üle uhkust. Ja ei soovi ka Haapsaluga ühineda.
Huvitav,kas tegu on sama Nebokatiga,kes tahtis iga hinna eest Ridala võlgades Haapsaluga liita ja kohaliku vallarahva otsustusõiguse Haapsalule anda ?? Kõik kandidaadid peaks avalikult ütlema,kas nad soovivad valda maha müüa peale valimisi. Muidu pole neil mingit õigust kohalikku võimu käest anda.
Blablabla. Ei migagi uut ja edasiviivat. Põhimõtteliselt vali keda tahad paremaks ikka ei lähe…