Iga aasta oktoobris avaldatav kohalike omavalitsuste võimekuse edetabel on läänlaste poolelt nukravõitu ka tänavu — aastaga on kehvemale kohale langenud kõik omavalitsused peale Ridala, Martna ja Risti.
Rõõmustada ei saa aga ei Risti ega Martna üle. Esimene neist tõusis vaid ühe koha võrra ja on igal juhul 226 omavalitsusest koosneva edetabeli tagumises pooles.
Martna on kolmekohalisest tõusust hoolimata endiselt Läänemaa vähimvõimekas vald ja 207. kohaga edetabeli tagumises otsas.
Kui vaadata ainult omavalitsuse kui organisatsiooni võimekust, on Martna koguni üle–eelviimasel, 224. kohal.
Martna vallavanema Tiiu Aaviku hinnangul on võimekuse hindamise süsteem puudulik, võrreldakse võrreldamatut, tulemus ei kajasta tegelikkust.
Näiteks kaotas Martna punkte, sest vallas ei ole gümnaasiumi, ujulat ega haiglat. Et väikevallas ongi mõistlik otsus selliseid asutusi mitte pidada, ei arvestata, sõnas Aavik.
„Samal ajal on tabeli esikümne valdades lasteaiakohtade puudus ja meil ei ole, nemad selle eest punkte ei kaota ja meie plusse ei saa,” lisas ta.
Vald kaotas punkte ka näiteks selle pärast, et viimastel kohalikel valimistel hääletasid vaid pooled martnalased.
Aaviku hinnangul on aga hääletajate hulgast palju olulisem, et elanike heaolu näitajad on vallas paranenud — palgad tõusnud, töötus ja toimetulekutoetuse saajate arv vähenenud. Heaolu poolest oli Martna riigis 137. kohal.
Läänemaalt ainus, kes mingiski heas mõttes silma paistab, on Noarootsi vald. Noarootsi on alla 2000 elanikuga valdadest võimekuselt riigis viies.
Noarootsi kasvavat võimekust näitavad valla finantsolud (riigis 14.) ja elanike heaolu (riigis 11.).
Eesti omavalitsuste viimase nelja aasta finantsseisu edetabelis on Noarootsi seitsmes. Valla põhitegevuse tulude maht elaniku kohta on suur ja võlakoormus madal.
„Aastakümnete pikkune mõistlik investeerimine — elasime oma tuludest, ehitasime projektirahast ja laenasime ainult hädavajaliku tarvis,” põhjendas endine Noarootsi vallavolikogu liige ja endine vallavanem Ülo Kalm.
„Noarootsi on olnud õigel ajal õiges kohas — kohe kui mõni uus programm, uus algatus käivitus, olime kohal ja taotlesime raha,” lisas ta.
Viimase kaheksa aasta suurimate võimekuse edetabelis langejate seas on koguni kaks Läänemaa omavalitsust: Nõva on kukkunud 61 ja Ridala 50 kohta — peamiselt rahalise seisukorra halvenemise tõttu.
Eesti võimekaimad omavalitsused asuvad Tallinna piirkonnas, kümne võimekama hulka mahuvad ka Ülenurme vald, Tartu ja Kuressaare linn.
Väikseim võimekus on Kagu–Eesti omavalitsustel.
Edetabeli koostamisel vaadatakse 29 näitajat, nt kui palju on ülalpeetavaid, töötuid, toimetulekutoetuse saajaid, valimistel kandideerijaid ja osalejaid, põhivara, võlgu, tulusid, haridusasutusi, teenuseid, milline on rahva taastootmispotentsiaal, majanduse mitmekesisus, maa maksustamishind, töökohtade väärtus.
Omavalitsuste võimekuse edetabeli tellis siseministeerium ja koostas Geomedia. Edetabel koostati viiendat aastat, kuid andmed samade näitajate kohta on aastast 2005.
Läänemaa omavalitsuste koht üle–eestilises edetabelis ja punktisumma
Haapsalu
2012 29. 65
2011 24. 66,4
Hanila
2012 169. 44,4
2011 165. 43,3
Kullamaa
2012 183. 41,5
2011 157. 45,8
Lihula
2012 115 51,3
2011 89 59,9
Martna
2012 207. 36,1
2011 210. 32,9
Noarootsi
2012 61. 58,5
2011 47. 60
Nõva
2012 167. 44,4
2011 152. 46,4
Oru
2012 143. 47,7
2011 140. 47,5
Ridala
2012 125. 49,9
2011 130. 48,8
Risti
2012 161. 45,2
2011 162. 43,6
Taebla
2012 99. 53,0
2011 97. 53,3
Vormsi
2012 135. 49,0
2011 118. 51,1
Allikas: siseministeerium
neid on siin palju-palju, milliseid sa mõtled, aga üldiselt on nad lõunamaa linnud
näpuga Karilaidile, näpuga Suklesele. Muid vahendeid enam polegi?!
Hm. Need küll head uudised ei ole. Minu lapsel terendab ees vägagi keskpärane gümnaasium ja sellest on väga-väga kahju. Taebla ja Lihula heade alternatiividena ei tundu, ju siis ikka Tallinn. Igatahes halvad lood.
No mis sa lapsevanem arvad, milleks see Karilaid siia saadeti !!!
see mäesalu siia saadeti
mingi totakas oled vä? oskad sa muust ka rääkida peale mäesalu? sinusugusele pole kooli vajagi, ära parem hariduse teemal sõna võta
sa totakas siin sõna võtad
Pole mingi saladus, miks tugevad HG gümnaasiumiklasside õpetajad HWG’se üle ei läinud. Koormuse pärast. Väiksem koormus teatavasti tähendab madalamat palka. Linn ei üritanudki seda probleemi lahendada. Suhtumine oli selline, et kes tahab, kandideerigu, kes ei taha, seda polegi vaja.
Tulemusi näeme mõne aasta pärast. Ennustan, et koht edetabelis läheb veidi paremaks aga teise-kolmandasse kümnesse ei tõusta enam kunagi. Hea, kui 50 sisse mahume.
100 punkti Maretile , olemasolev võim on haridusele tõsise paugu pannud ,ainukese korraliku Gümnasiumi prügikasti visanud.Kahju aga lapsed tuleb vist Taebla Gümnaasiumi saata.
See ongi stagnatsioon ja tuim leppimine hääbumisega kui tasapisi otsi kokku tõmmatakse ja kõik allesjäänu mugavalt keskpõrandale kokku veetakse…kuni see sealt järgmisele keskpõrandale kaob.Siin aitab vaid just selline elurõõmus konkurents ja kolkapatriotism-meil Taeblas on parem kool kui Haapsalus.Ka Lihulas on midagi kindlasti parem jne.Jätkame samas vaimus.
On Merle Mäesalu head tööd teinud maakonna arendamisel
Suklesele 10 puhnti ajaloolise gümnaasiumi taastamise eest,kes ei kanideerinud-nende probleem. Kaklus on läbi,rusikaitega pole mõtet enam vehkida.
see midagi nende probleem, see on Haapsalu probleem. Sinusugune sellest muidugi aru ei saa.
See puhta Luge Larry teene. Sukles pole sellega seotud. Linn ei suuda oma koole korda ise teha. Vaadake HG-d või Algkooli. Mõlemad karjuvad remondi järgi…..aga kisa sumbub kõrbes….
Tänane päev pakkus meile veel teisegi edetabeli. Haaspalu gümnaasiumi leiame sealt 77, Wiedemanni 88 kohalt. Masendav! HG koht on headel aastatel olnud teises, halvematel kolmandas kümnes, nüüd siis 88. Nagu me kõik hästi teame, vastutab Haapsalu hariduse eest mees nimega “jõuluvana”. Palju õnne, jõuluvana, siin on sinu nelja aasta töö tulemus. Teine tähtis mees, volikogu esimees Kariaid, kritiseerib katkematult minister Aaviksood ja teatab Algkooli avaaktusel, et kool tehakse kohe korda ja üleüldse on haridus olnud selle linnavalitsuse prioriteet nr.1. Ka Karilaiule palju õnne! Sukles ja Karilaid kiidavad üksteise võidu, kui geniaalne idee oli Wiedemanni kooli riigile andmine. Kas need kaks… Loe rohkem »
Ammas aselinnapeaks, Aedmäe direktoriks või vastupidi. Jõuluvanale ja Karilaidile kinga. Ku*at, Karilaidile oleks ka head hüüdnime vaja, lihtsalt kesik kõlab kuidagi labaselt.
Karilaid tahtis kellegagi väidelda teemal “Aaviksoo versus Jõuluvana, kumb teeb Haapsalule rohkem kahju”. Kas tõesti ei leidu kedagi, kes temaga väiteks?
väljendab keegi “kodanik” ka ennast väga labaselt
pole vaja häid õpetajaid vaid vaguraid alluvaid
“Huvitav on erineva suurusega omavalitsuste gruppide võrdlus ajas, mis näitab, et 2009-2012 perioodil võrreldes 2005-2008 perioodiga on pingereas tõusnud ainult kuni 2000 elanikuga omavalitsused, kusjuures kõige rohkem on langenud üle 20 000 elanikuga ja 2000-5000 elanikuga omavalitsused.
Siit tulenevalt võiks tekkida kiuslik küsimus, kas väiksemad omavalitsused peaks liitma suurematega selleks, et peatada suuremate omavalitsuste allakäik?” Tsitaadi lõpp
Mida liitumiste fännid arvavad selle peale ? 🙂