Möödunud nädalal avaldatud omavalitsuste võimekuse uuringut kommenteerides on mitu omavalitsusjuhti öelnud, et see uuring omavalitsuse võimekust tegelikult küll ei näita.
On tüüpiline, et mis tahes uuring koostatakse või milliseid fakte võrreldakse — need, kellel läheb tolles asjas hästi, kiidavad nii ennast kui ka uuringut, kuid need, kes n–ö kaotajaks jäävad, teevad kasutatud uurimismeetodit maha.
Iga uuring saab näidata ja näitabki just ja ainult seda, mida ta on mõeldud uurima. Nii ei ütle omavalitsuste võimekuse võrdlus tõesti midagi väikevaldade visaduse, elanike rahulolu või lasteaiakohtade kättesaadavuse kohta. 29 näitajat aga omavalitsuste võimekuse võrdlus siiski hindab ja esiteks ei ole 29 indikaatorit teps mitte vähe, teiseks on uuringu tellija siseministeerium otsustanud, et just need näitajad ütlevad omavalitsuste võimekuse kohta enim.
Kuigi uuring ei näita kogu pilti, paneb see meie omavalitsused üle–eestilisse võrdlusse mitme tähtsa näitaja põhjal ja nende poolest on Läänemaa omavalitsuste seis kurb. Isegi üksiknäitajate poolest ainsana Läänemaalt positiivsena nimetatud Noarootsi vald langes tegelikult üldvõimekuse edetabelis aastaga 14 kohta.