Heino Tamm: Laikmaa pargipaviljon võib oodata

Kulutada tuleval aastal 40 000 eurot Ants Laikmaa pargipaviljonile on imeliku ajastusega ja ei käi kokku Haapsalu arengukavaga.

Viimane Haapsalu linnavolikogu istung enne suurt suvepuhkust oli jaanipäeva eel ja siis andis volikogu esimees volikogule üle eelnõu. Viimane tulenes ettepanekust püstitada Krahviaeda pargipaviljon kunstnik Ants Laikmaa mälestuse jäädvustamiseks.

Idee iseenesest väärib tähelepanu, aga samas tekitas see eelnõu, millega iga soovija linnavalitsuse kodulehel tutvuda võib (Haapsalu linnavolikogu istungi protokoll nr 43, 21.06.2013), rea vastakaid küsimusi. Ei, ei, ärge arvake, et mul midagi selle objekti või Ants Laikmaa kui väga tuntud kunstniku vastu oleks. Aga asjad ei peaks nii käima.

Miks on vajalik selle pargipaviljoni Ants Laikmaale püstitamine kiirendatud korras 1. augustiks 2014? Suure kunstniku elulugu uurides ei selgu mingit seost, millega seda tähtaega siduda. Aasta 2016 oleks aga selleks igati sobilik, sest siis möödub 150 aastat Ants Laikmaa sünnist. Aga siiski, kui 1. augustit millegagi kokku viia, siis leidsin, et just sel ajal võiks hakata ettevalmistusi tegema uuteks riigikogu valimisteks. Või ma eksin?

Tähtpäevade kalendrist näeme, et 2016. aastal möödub ka Haapsalule ehk oluliselt suuremat tuntust toonud kujuri, maalikunstniku ja graafiku Roman Haavamäe sünnist 125 aastat. Kohe tekib mul küsimus — kas linna rahakott peaks vastu kahe nii suure tähtsündmuse väärikat korraldamist? Linnajuhtide praeguste väljaütlemiste taustal ja ka linna võlakoormat teades arvan, et mitte.

Ants Laikmaa õppis lühikest aega Haapsalu ja Lihula algkoolis (1875–1877) ning elas sama lühikest perioodi ka hiljem Haapsalus (1901–1903), kui töötas Pärnu–Jaagupis, kus lõpetas tööd kiriku altarimaaliga.

Roman Haavamägi valis oma püsielupaigaks Haapsalu linna 1920. aastal ja jäi siia oma elu lõpuni 1964. aastal. Haapsalusse saabudes hakkas ta kohe siinset kultuurielu mõjutama ja oli koos Laikmaaga üheks Haapsalu kaunistamise seltsi asutajaliikmeks ning osales aktiivselt seltsi töös. Haavamäe teeneks on, et ta andis suure panuse Haapsalu muutmisel kauniks skulptuuriderohkeks linnaks.

Roman Haavamäe saja aasta juubelit peeti tolleaegseid võimalusi arvestades vääriliselt, aga midagi püsivamat seda meenutama ei jäänud. Loodan, et järgmine linnavolikogu võtab Haapsalu linna ilme kujundamisel väga suurt rolli mänginud Roman Haavamäe juubeli väärika tähistamise varakult oma kultuurikavva.

Lehitsedes Haapsalu linna arengukava 2012–2020, ei leidnud ma sealt ühtegi märget kummagi Haapsalule nii väga olulise suurmehe kohta.

Mulle linnakodanikuna jääb arusaamatuks, kuidas volikogu esimees, eirates igasuguseid linnavolikogu kehtestatud mängureegleid (arengukava), võtab kätte ja jõupositsioonilt paneb eelnõu volikogu ette ning määrab menetluses juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Miks siis juba mitte rahanduskomisjoni, arvestades linna majanduslikku seisu ja eelarvevälist kulutust?

Kust praegune linnavolikogu on leidnud juba järgmise aasta eelarves lisaraha investeeringuks, mis ei kajastu ei linna eelarves ega arengukavas? Kas ei ole sellega nii, et uus linnavolikogu ja –valitsus tahetakse kohe panna sundseisu? Arvan, et siin tuleks talitada vanarahva tarkuse järgi — tark ei torma — ning panna see esitatud eelnõu kohe kalevi alla ja jätta tulevasele volikogule arutamiseks. Neil ju järgneval neljal aastal linn juhtida. Uuele valitavale volikogule eelnevalt kiirkorras kohustuste veeretamine oleks lausa sigadus, mida aga arukalt talitades annaks igati vältida.

Kui praegune linnavolikogu esimees näeb järgmise aasta linnaeelarves 40 000 eurot lisaraha, siis võiks ju seda palju arukamalt kasutada, kui arvestada, et soov on linna ilmet korrastada. Krahviaia pargipaviljon oleks kui kirss tordil, mida tahetakse kiirkorras poolfabrikaadist tordipõhjale sobitada. Kui tordi söömiseks on tahe nii suur, siis võiks ikkagi oodata. Teha tort valmis ja siis tõeline sünniaastapäeva pidu maha pidada, õigel ajal. Valminud on ju Krahviaia rekonstrueerimise projekt, mis ootab teostust. Linnavalitsejatel on samas hea kogemus promenaadi näol olemas ja miks seda kogemust ka Krahviaia puhul üritada ei võiks…

Haapsalu linnal on palju parke. Alustatud on nende korrastamisega. Kui volikogu esimees rahakasutusega kibeleb, võiksid need tööd tuleval aastal jätkuda. Ka linna arengukava (p. 2.6.14) võimaldab seda, sest ainsa objektina on planeeritud rekonstrueerimistööd Raekoja pargis. Käige ja vaadake ringi, mis seisus meie linna üks esindusparke on. Selle pargi seisukord, mida meie linna külalised esmalt näevad, kui lossiplatsile tulevad, on rohkem kui kurb. Mõnel heal peremehel on karjakoppel ehk paremgi.

Mõlemad Haapsalule palju tuntust toonud suurkujud oleks vast rõõmsa-mad, kui see väike vaba raha, mis linnal on tekkinud, kulutataks linna heakorrale. Linnavalitsejad, kui te veidigi olete tuttavad Ants Laikmaa ja Roman Haavamäe elulugudega, siis te peaksite teadma ka seda, millist muret nad endas kandsid Haapsalu kui kuurortlinna hea väljanägemise pärast. Näidake siis oma otsustes, et see vaim ei ole kuhugi kadunud.

Heino Tamm,
IRLi kandidaat Haapsalu volikokku