Siinsetel inimestel on Haapsalu salli kudumine geenides, arvab 77aastase käsitöökogemusega Silvi Saarlo (fotol) Õhtulehe artiklis “Legendaarne käsitöömemm: nipid õpib ruttu selgeks, vilumus tuleb aastatega”.
“Ma olin 5aastane, kui mulle esimest korda heegelnõel kätte anti,” ütleb Silvi Saarlo. “Meil oli lihtsalt igav. Hiljem pani ema mind lõnga kerima ja juba varsti heegeldasingi endale esimese mütsi.”
Loos kirjeldab Saarlo lühidalt salli valmimise protsessi, Haapsalu käsitööseltsi esimees Mirje Sims selgitab, miks maksab Haapsalu sall nii palju (60–80 eurot).
“Inimene, kes on selle salli kord valmis teinud, enam ei küsi, miks see nii palju maksab,” ütleb Sims.
Silvi Saarlo ütleb oma arvamuse, miks on Läänemaa naised kõik nii virgad, muudkui aga tikivad ja koovad.
“Siin oli ju vilets põllumaa ja kui mõisaaeg lõppes, kolis rahvas alevitesse ja linnadesse. Et uutes oludes peret toita, pidigi hakkama käsitööd tegema,” räägib Saarlo.
Pikemalt saab Õhtulehe käigust pühapäevasesse Haapsallu lugeda siit.
