Valitsus kiitis eile heaks ligi poolt miljonit korteriomanikku puudutava uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, millega muudetakse oluliselt arusaadavamaks korteriühistute võimalused ja kohustused ning kaasajastatakse igapäevaelust lähtuvalt korteriomandiga seotud regulatsiooni, teatab BNS.
Justiitsminister Hanno Pevkur selgitas eelnõud tutvustades, et praegu peavad korteriühistute liikmed oma õiguste ja kohustuste teadmiseks orienteeruma mitmes seaduses.
„Näiteks kui parkimiskohtade kasutusõigustega seonduvad küsimused tuleb täna lahendada kahe seaduse – korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse – alusel, siis edaspidi ei tule korteriomanikel enam nii palju pead murda, tunda tuleb vaid korteriomandi- ja korteriühistuseadust,“ illustreeris minister olukorda.
Minister tõi välja, et kuigi eelnõus on tegemist on üsna suurte muudatustega, lähtuti muudatusi eelnõusse kirjutades eesmärgist häirida võimalikult vähe praegu hästi toimivate korteriühistute tööd.
„Suurim muudatus puudutabki just korteriühisusi. Kuivõrd inimeste jaoks on korteriühistu kõige selgem vorm korteriomanditega majandamiseks, luuakse edaspidi automaatselt kõigile korteriomanditega majadele korteriühistud. Selline käik on vajalik eelkõige suurema õigusselguse saamiseks. Usun, et paljud koduomanikud on tänases regulatsioonis ikka aeg-ajalt kokku puutunud segadusega, mis tuleneb ühisuse juriidilisest vormist,“ lausus Pevkur.
Eelnõu olulisim osa toob selguse korteriühistu õigustesse ja kohustustesse olukordades, kus valitseb ebaõiglus või ebaselgus. “Olgu nendeks näideteks siis autole kukkunud jääpurikast tekkinud kahju hüvitamine või ühe korteriomaniku maksmata jäetud vee või keskkütte arved. Kindlasti käib siia alla ka suurema kindluse tagamine kortermaja renoveerijale, et ta tehtud töö eest korteriühistult ikkagi raha kätte saab,“ lausus Pevkur.
“Jääpurika tekitatud kahju osas valitseb hetkel olukord, kus selle kahju peaks hüvitama konkreetne korteriomanik, kes siis hiljem saaks kohtu kaudu teistelt korteriühistu liikmetelt nende osa kahjust sisse nõuda. Selline korraldus ei ole kaugeltki mõistlik ning tulevikus peaksid selliste kahjude korral vastutama korteriühistu,” lisas Pevkur.
Korteriomaniku maksmata vee või küttearve raha saaks tulevikus korteriühistu võlgnikult välja nõuda ka siis, kui korterile oleks seatud väga suur hüpoteek. Sellises olukorras saab korteriühistu taotleda hüpoteegiga ülekoormatud korteri mahamüümist täitemenetluses. See aga omakorda tooks kaasa hüpoteegi kustutamise, suurendades sedasi ka korteriomanike vastutustunnet naabrite ees ja võimalike ostjate ringi.
Korteriühistu majandusliku tõsiseltvõetavuse huvides on eelnõusse sisse kirjutatud võimalus, kus korterühistu pankrot tooks sisuliselt kaasa korteriühistu saneerimise pankrotihalduri ja kohtuniku kaasabil ja juhtimisel. Selle käigus koostatakse ühistule uus majandamiskava, kus kajastatakse kõik senised võlad firmade ees või nõuded korteriomanike vastu ja tehakse majandamisgraafik võlgade tasumiseks. Nii saavad korteriomanikud selge ette kujutuse oma kohustustest ja lepingupartnerid tagasi vähemalt osa oma rahast, see aga suurendab kindlasti veelgi korteriühistu majanduslikku tõsiseltvõetavust.
Praegu on Eestis ligi 21 000 korteriomandi esemeks olevat kinnisasja ja umbes 470 000 korteriomandit.
Aruteludega alustati juba 2006. aastal ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu läbis pika ja põhjaliku kooskõlastuse ning arutelude ringi, kuhu olid kaasatud Eesti korteriühistute liit, omanike keskliit, kinnisvara haldajate ja hooldajate liit, notarite koda, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda ja teised. Seetõttu on tegu väga paljusid kompromisse sisaldava eelnõuga, mis peaks oluliselt korrastama korteriühistute tegevust ja tooma selgust praktiliste probleemide lahendamisse.
