1

Teadlased teevad Linnamäel ainulaadset katset vett puhastada

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kolm maasse kaevatud tünni on täidetud kolme erineva filtreeriva ainega. P–filtrit tutvustab TTÜ keskkonnatehnika instituudi professor Arvo Iital (vasakul). Foto: Katrin Pärnpuu
Kolm maasse kaevatud tünni on täidetud  kolme erineva filtreeriva ainega. P–filtrit tutvustab TTÜ keskkonnatehnika instituudi professor Arvo Iital (vasakul). Foto: Katrin Pärnpuu
Kolm maasse kaevatud tünni on täidetud kolme erineva filtreeriva ainega. P–filtrit tutvustab TTÜ keskkonnatehnika instituudi professor Arvo Iital (vasakul). Foto: Katrin Pärnpuu

Linnamäele lasid teadlased paigaldada Eestis ainulaadse veepuhastusfiltri, mida kolmapäeval Haapsalus kokku kutsutud seminaril tutvustasid.

„Midagi sellist ei ole Eestis mitte keegi mitte kusagil ehitanud, ja võib–olla ei ehitatagi,” sõnas TTÜ keskkonnatehnika instituudi professor Arvo Iital.

Tegemist on Eestis esimese ja võimalik, et ka ainukeseks jääva filtriga, mis peaks vähendama kuivendussüsteemi vees fosforisisaldust, mida võib suurendada näiteks põldude sügisene väetamine lägaga.

Niinimetatud P–filtri paigaldamine ei tähenda, et Linnamäe vesi oleks reostunud või et edaspidi kaalutaks seal mõtet kuivendusvett puhastada ainulaadse filtriga.

„Meie paigaldatud P–filter pole mõeldud kraavivee puhastamiseks. Tegemist on puhta teadusliku eksperimendi, mitte reaalse meetmega,” sõnas Iital.

Filtri reaalsele kasutusele seab piiri ka selle hind: koos paigaldusega läks see maksma laias laastus 8000 eurot.

Iitali sõnul on kokku sadakond meedet, millega võimalikku põllumajandus– või muud reostust vähendada, paljud neist on tõhusad, paljud neist ei maksa üldse midagi, näiteks õigel ajal väetamine.

P–filtri ehitus Linnamäelt 5 km kaugusel asuvas Soolu külas algas varakevadel. Lumi oli veel maas. “Maa kannatas raskeid masinaid,” märkis Iital.

Eksperimentaalne filter paigaldati Salajõe ülemjooksule Rootsiküla 21,4 ha suuruse valgalaga kuivenduskraavi kaldasse.

„See pole mingi niisama koht. Kui mina poisike olin, hüüti seda kohta Jordani jõeks,” sõnas Oru vallavanem Arno Kelnik.

Kelnik pakkus, et eksperimentaalset P–filtrit võiks edaspidi hakata kutsuma hoopis Soolu filtriks.

Kraavile ehitati väike pais, mis võimaldab vajadusel veetaset tõsta või alandada, et vajalik kogus kuivendusvett läbiks isevoolse süsteemina töötava filtri. Kraavi kaldasse kaevati neli plastikust tünni, mis kokku moodustavadki kuivendusvett puhastava filtri. Tünnide kaaned on maapinnal näha.

Üks tünn on veejagaja, kus on siibrid, millega saab vee hulka reguleerida.

Veejagaja võtab toru kaudu kuivenduskraavist vett, sealt jookseb vesi kolme ülejäänud tünni, mis on täidetud kolme erineva filtreeriva ainega. Tünnidest jookseb kuivenduskraavi juba fosforist puhastatud vesi.

„Nüüd algab seire, et teha kindlaks, missugune on filtri mõju vee fosforisisaldusele,” sõnas Iital kolmapäeval.

Et tegemist on katsega, siis ei jookse filtrist läbi mitte kogu kraavis voolav vesi, vaid ehk kolmandik sellest.

Just Linnamäe sobis P–filtri katsetamiseks enim, sest läheduses asub sigala, mis toodab suurtes kogustes läga, millega väetatakse ka põlde. Sügisene lägaga väetamine on potentsiaalne fosforireostuse allikas.

Filter ehitati ja paigaldati TTÜ keskkonnatehnika instituudi ja Rootsi keskkonnauuringute instituudi koostöös valdavalt Rootsi riigi raha eest.

Filtrit hooldab ja ehitas Linnamäe ettevõtja Aarne Lauri, kes on sellega kirjutanud end teaduse ajalukku, sõnas Iital.

P–filtri planeeritav eluiga on kaks aastat.

„Eks siis paista, mis tast saab,” sõnas Arvo Iital.

Linnamäe P–filtrist kirjutatakse doktoritöö.

Rootsis, Leedus ja Poolas on P–filtreid kasutatud, esialgu pole selge, kas neid oleks põhjust kasutada ka Eestis.

Rene Reisner keskkonnaministeeriumist märkis, et kohti, kus võiks P–filtrit kasutada, on meil väga vähe. Filter on tõhus seal, kus fosfori kontsentratsioon on tugev.

Keskkonnaministeeriumi andmeil on terves Eestis ainult 50 sellist veekogumit, mille ökoloogiline seisund ei ole rahuldav suurenenud toitainetesisalduse tõttu. Reisner aga ei välistanud, et vee seisundit pole hinnatud õigesti ja suure fosforisisaldusega veekogumeid võib olla tegelikult rohkem.

Reisneri sõnul on uuringud näidanud, et Eesti jõed on üldiselt heas seisus, aga vee kvaliteet suures plaanis, arvestades ka rannikumerd, ei ole hea.

Rannikumere 2011. aasta operatiivseire on hinnanud vee kvaliteedi Narva–Kunda lahes, Pärnu lahes ja Muuga–Tallinna–Kakumäe lahes kesiseks.

Kõige murettekitavam on vee kvaliteet Haapsalu lahes, mille ökoloogilise seisundi hindas seire halvaks ka füüsikalis–keemiliste näitajate ehk fosfori ja lämmastiku sisalduse põhjal.

Teadlased ei tea täpset põhjust, miks see nii on, kuid vett võivad rikkuda ka väetised, kui jõed kannavad reostuse lahte.

Teoreetiline võimalus fosforisisaldust vees vähendada on P–filtri taolised väikepuhastid.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
linnamäekas
linnamäekas

Kas sellepärast ongi viimastel päevadel korduvalt ja ootamatult vesi ära võetud? Kord jääb pesupesemine pooleli, siis jälle söögitegemine. Kellel seda vaja on?

wpDiscuz