Riigikogu võttis neljapäeva õhtul 49 poolt- ja 34 vastuhäälega vastu suuri vaidlusi tekitanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse.
Kooliseaduse kolmandat lugemist alustas riigikogu neljapäeval kell 18.30, olles eelnevalt pärast kella 17 lõpetanud eelnõu teise lugemise.
Seaduse eesmärk on paremini tagada kvaliteetse hariduse võrdne kättesaadavus, muuta põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vorme, õppetöö korraldust, kooli juhtimist, õpetajate tööd ning nende töö tasustamist, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.
Seaduses on säte, mis kohustab gümnaasiumi pakkuma õpilastele erinevaid valikuvõimalusi. Kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul võtab riik endale kohustuse senisest selgemalt tagada kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavus ning seaduse kohaselt peab aastaks 2020 igas maakonnas olema vähemalt üks riigi poolt ülal peetav gümnaasium.
Jätkatakse elukohajärgse kooli regulatsiooniga, kus igale lapsele tuleb tagada elukohajärgne kool ning vabade kohtade olemasolu korral võib klassi võtta ka konkreetse piirkonnaväliseid õpilasi. Koolikatseid antud seadus ei puuduta ja seda regulatsiooni ei muudetud. Nii põhikoolidele kui gümnaasiumidele antakse võimalus ja õigus kehtestada kevadperioodil üks lisakoolivaheaeg.
Klaasi sõnul on oluline ka muudatus, millega tagatakse paremini tugiteenuste, nagu eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi kättesaadavus. “Luuakse õiguslik alus maakondlike tugiteenuste keskuste rajamiseks, mis kindlasti oluliselt parandab nende kättesaadavust,” kinnitas Klaas.
Riigikogu hakkas kooliseaduse teise lugemisega peale kolmapäeva õhtul kell 21.51. Opositsioon oli eelnevalt esitanud seaduseelnõule ligi 90 muudatusettepanekut ning iga ettepaneku läbihääletamise eel hakati võtma kümne minuti pikkuseid vaheaegu ehk kasutama niinimetatud venitamistaktikat.
Riigikogu kolmapäevane istung vältas terve öö ja lõppes neljapäeval veidi enne kella 10, kui riigikogu aseesimees Jüri Ratas võttis omalt poolt kümneminutilise vaheaja. Selleks ajaks oli riigikogu jõudnud läbi hääletada 73 muudatusettepanekut.
Neljapäevane istung algas kell 10 ning jätkus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teise lugemisega. Vastavalt kodukorrale lõppes istung kell 13 ning selleks ajaks olid saadikud jõudnud läbi hääletada 85 muudatusettepanekut. Riigikogu jätkas kooliseaduse teist lugemist kell 17 alanud täiendaval istungil ja jõudis sellega istungi alguses ka lõpule.
Kultuurikomisjon tegi ettepaneku jätta antud eelnõust välja kavandatavad muudatused seoses rahastamisega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanek ei leidnud toetust ning eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
BNS
