Eile algasid Haapsalus Itaalia veinipäevad. Huvitav, mida mõtlevad linna Itaalia-külalised, kui näevad linnavalitsuse ees ja terves linnas pooles vardas lippe? Kõigile on ju sõnadetagi selge, et need on leina-, mitte rõõmulipud.
Et 14. juunit tähistatakse Eestis leinapäevana juba aastaid, ei tohiks küll ühelegi täiskasvanud inimesele enam uudis olla. Seda enam paneb imestama, et suveüritusi kavandades kipuvad niisugused asjad ikka veel kahe silma vahele jääma. Mitte ainult Haapsalus ja mitte ainult leinapäeval, ka teistele lõbutsemiseks ebasobivaile päevile juhtub suuri pidusid ja pillerkaare.
Suvi on lühike ja Haapsalu suvi ürituste poolest eriti tihe, aga kas see õigustab just leinapäevale pandud veinipidu? Mõne aasta eest keelas Ridala volikogu ära noortepeo Kiltsi lennuväljal, mis oli kavandatud just 14. juunile.
Kui noored inimesed ütlevad, et mis sest leinapäevast, see oli ju nii ammu, siis täiskasvanuilt võiks eeldada pikemat mälu. Sel päeval 1941 arreteeriti ja küüditati Eestis ligi 10 000 inimest, hävitati suur osa Eesti vaimsest ja poliitilisest eliidist. Kui meie ise seda meeles ei pea, ei pea seda meeles mitte keegi.
