Eesti transpordi arengukava 2014–2020 praegune versioon seab eesmärgiks kahekordistada rongireisijate hulk, aga uute liinide avamist mitte.
Pisut rohkem kui aasta on möödas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamise komisjoni moodustamisest Lääne maavanema juurde. Mitmed ettepanekud otsustajaile, eelkõige majandus– ja kommunikatsiooniministeeriumile, on saanud leiget vastukaja. Selles valguses annab mõtte– ja tegutsemisainet ministeeriumi koostatud riiklik transpordi arengukava eelnõu, mis saadeti laiale ringile ettepanekute tegemiseks nädalapäevad tagasi.
Kogu riiki puudutav „Transpordi arengukava 2014–2020” käsitleb muuhulgas raudteeliiklust. Haapsalu raudtee kontekstis on arengukavas kõige tähelepanuväärsem raudteeliiklusele püstitatud eesmärk.
Kava koostajad näevad ette kogu Eesti reisirongi reisijate arvu kahekordset kasvu aastaks 2020. Kui 2012. aastal oli rongireisijaid 4 416 000, siis 2020. aastaks peab reisijaid olema
8 832 000. Selle juures on huvitav, kuidas seda soovitakse saavutada. Nimelt on eelnõus kirjas, et uute liinide avamist kaalutakse alles siis, kui on saavutatud eesmärk — kahekordne reisijate arvu kasv. See on üllatav.
Eesmärgi saavutamise nimel on juba ette nähtud kogu raudtee taristu uuendamine: uued trassid, veermikud, kuid mitte uute liinide avamine/taastamine. Kui rongiliiklusele seatud eesmärk on nii ambitsioonikas, kas ei peaks kasutama kõiki võimalusi, muuhulgas ka avama/taastama uusi liine?
Eestis pole teist piirkonda, kes sooviks rongiliikluse võimalust nii rahva kui ka ametlikul tasandil. Seda enam, et tegu pole nullist alustatava, vaid rongiliiklust taastava projektiga. Pikendatud või taastatud raudtee lisaks arengukava eesmärgi saavutamiseks reaalsed reisijad Lääne– ja Hiiumaalt, mitte ainult lootuse, et inimesed eelistavad pärast uuendusi rongiliikluses rongi bussile.
Seega on raudtee pikendamisel/taastamisel Riisipere–Haapsalu–Rohuküla lõigul oma osa selle eesmärgi saavutamisel. Parandatud rongiliiklus annab selleks ka kindluse. See paneb reisija eelistama rongisõitu bussile. Oluline on ka lõpp–punkti küsimus. Praegu on selleks Riisipere, kuid pärast on selleks maakonnakeskus ja saared.
Õnneks on tegemist arengukava tööversiooniga, millele saab teha muudatusettepanekuid. Aasta jooksul tehtud raudteekomisjoni ettepanekutele lisandub kindlasti uusi.
Raudtee ehitamine ei ole lühiajaline projekt, vaid pikk arendus. Maavalitsus jätkab koos omavalitsuste ja asutustega tööd enda algatatud teemaplaneeringuga „Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine”. Selle eesmärk on luua eeldused Lääne maakonna arenguks kiire ja keskkonnasäästliku rongiliikluse kaudu, mis annab elanikele moodsa liikumisvõimaluse. Ka määrab planeering tehnilised tingimused. Sealhulgas oleks taastatud raudtee üherajaline elektriraudtee, millel on planeeritud piirkiirus 120 km/t (arvestatud on kiiruse suurendamisega 140–160 km/t).
Tänavu on maavalitsusel plaanis teha liiklusuuring. See selgitaks muuhulgas välja liikluskoormused ülesõidukohtadel ning vajalikud ülesõitude ja –käikude asukohad.
Seega on omavalitsuste ja kodanike arutelu raudtee üle endiselt vajalik, et Läänemaa ei jääks tulevikus sotsiaalselt ja majanduslikult kõrvale Eestist ega — suurelt mõeldes — kogu Euroopast.
Merle Mäesalu,
Lääne maavalitsuse arengu– ja planeeringuosakonna juhataja,
raudteekomisjoni koordinaator
kui see raudtee oleks olnud kellelegi vajalik ja korda läinud, oleks siin rongid ammu sõitnud, isakese tsaari pärast siia raudteed keegi ehitama enam ei hakka, rahva tarbeks seda enam
Imestan, et asjalikule ettepanekule laekus imekiiresti niipalju hysteerilisi vastuvaiteid.
Haapsalu probleem ei ole raudtee vaid inimeste lahkumine, ei ole mõtet taastada raudteed kui pole inimesi. Milline tootmisettevõte hakkaks raudteed kasutama sellises mahus et raudtee taastamine ennast õigustaks. Läänemaal sellist ettevõtet ei ole ja ka ei tule sest pole tööjõudu.
noo sellise mõttelaadi puhul peabki selle raudtee hiinasse ehtima aga odele jäätakse kasks võimalust kas läheb tallinnasse tööle või ostab hobuse. Aga praegusel juhul on tehtud kõik et seda tööjõudu siin mitte kunagi olema si saaks. Aga seeda et kõik peab ennast ilmtingimata ära taasuma seda võid vanaemale rääkida või astu reformierakonda.
tulemas ja siinsete kommijate arvamused päris asjalikud-enamus-raudteed ei ole ega tule,sest majandusloogika vastu ei saa,pole inimesi-pole probleemi,pole ka raudteed ja rahu majas.Mind huvitab ikka ka selline küsimus,et mida on teinud endised maavanemad ja linnapead,et Läänemaal ja Haapsalus poleks nii nukker pilt,kui täna on.Vastus -mitte midagi,ainult sooja õhku välja puhunud,uus maavanem on samasugune,juba üle aasta seebil-leival,aga suust tuleb välja ainult mullikesi.need maakonnad,kus asjad toimivad,omavad asjalikke maavanemaid,isiksuse osa ajaloos ei saa alahinnata.Kui Merle Mäesalu saab linnapeaks -miks ka mitte,peab ta alustama mitte raudteest,vaid inimestest-soolapuhujad,karjeristid ja ahnepäitsid tuleks kõrvale tõsta,õhk puhtamaks ja suund noortele,sest vanu kommusid ja vanu koeri ümber ei õpeta.
Kas mäesalu käik ei olegi siin lõks. Sest teada oli juba ennem et ta on marginaalne kuju ja pälvib rahva pahameele. Lihtsalt mängitakse tavakodaniku emotsioonidel kannelt praegu. Pärast saab Parts ilusti öelda et raudtee taastamine pälvis pahameeletormi ja rahvas ütles ju ise et ei tasuvat ära ja ega rahva tahte vastu ju ei saa. See valatakse läbi meedia rahvale ajudevahele ja sina oled enda raudteest ilma. Kui aga rahvale on mitmed aastad kägu aetud et kõik asjad peavad ennast ära tasuma siis selline saabki meelsus olema. Selle loogika kohaselt täidab meditsiinitehnika rolli surnu kuur. Sest siis on järelravi kulud minimaalsed.… Loe rohkem »
juba toimib see MM rahvale pealemäärimine, paar artiklit ja eriti paar toredat pildikest ka veel kuskil, ja juba teatakse kes on MM, tõeline rahva huvide eest seisja:))
oleks tore näha pildikesi, kandidaat vedurijuhi kangide juures, vagunisaatjana, jaamaülemana, rööpmeseadjana, pileti kassiirina, raudtee ülevaatajana, mööduvale rongile järele lehvitajana, pisar tuleks silma
Lahtise õlle kaev ja lunapark elavdaks ka elu ainult paar milli aastas peale mis see ära pole. Esimese vabariigi ajal sai suslaga Virtsu ka ja vanemad inimesed mäletavad, et too aeg oli taevas sinisem ja puusaliigesed ka originaalid. Võiks ikka hobu panna Kuivastu vahet ka voorima, oleks Saaremaa ka taga ja Lihulast saaks miljonilinn.
Üks sell sai juba miljonäriks, kui selle raudtee erastas-lagastas ja relsid ” Emexisse ” tassis. Paistab, et TARGAD pead valmistavad mingile oma jopele järjekordset nutsu maksumaksja taskust, sest sõitjaid sinna raudteele pole ju kuskilt juurde tulemas. Tehakse valmis. Mõne aasta pärast tunnistatakse ebarentaabliks ja mõni ÄRIMEES tegutseb jällegi oma huvides.
Kui minu häält tahad saada siis tee see kuradi raudtee valmis ja pane rong sõitma! Enne ei usu mitte sõnagi enam nendest juttudest.
Lõpetaks selle lora. Mis tuleks pileti hind, kui keegi sellele üritusele peale ei maksa? Rusikareegel pidi olema,et raudtee saab end praegu ära majandada asulate vahel, kus on vähemalt 100 000 elanikku. Metroo saab eksisteerida miljonilinnas. Kunagi oli tekkis raudtee, sest alternatiiv oli hobuvanker. Kas olete näiteks kaalunud Tapale kolimist, sest sinna saab ka praegu rongiga? Vaevalt.
Õige jutt. Lugupeetud raudteega linnapeaks pürgijad, tehke kokkuvõte oma võimul oldud ajast, mida olete teinud Haapsalu ja Läänemaa edendamiseks. Viimane võimuaeg on olnud küll väga tühi. Suurimaks saavutuseks on linna/maakonna elanike arvu ennaktempos vähenemine. Karilaid meisterdas klantspaberil üllitise, pole sel sõnagi haapsallaste äraminekust. Üheks väljarände põhjuseks on just tema kodupartei ülbe käitumine Tallinnas ja keski ning reformi omavaheline lepitamatu võitlus pealinnas. Kui Karilaid ja Sukles tahavad tõesti mehed olla siis tehke ometi midagi millest linnale kasu tõuseks. Raudtee edendamine on vaid tühipaljas vile.
Kuule kohalik…oled sa mõelnud sellele, et kui peale ei makstaks, siis ei veetaks ühtegi inimest raudteel…ega ka parvlaevadega saarte vahel…ja ükski maakonnasisene buss ka ei sõidaks. Huvitav, mis nende piletihinnad küll tuleks? Eks kisume siis Rapla ja Tallinna vahelt ka rööpad üles…aga ometigi, seal käib neliteist rongi päevas… Vist on ikka mingid muud tegurid ka, millega sa vist arvestada ei mõista. Ühistranpordile makstakse peale, et ühiskond toimida saaks. Aga sul on on sellest pohh, nagu ma aru saan.
parem juba kaks Haapsalu raudteed kui üks Estonian Air
… oled “ka kohalik”. Rapla-Tallinn liini ei saa kuidagi võrrelda Riisipere-Haapsalu lõiguga, kahjuks on selle liini ümbruses koos Haapsaluga elanikke napilt paarkümmend tuhat, sedagi vägagi optimistlikul hinnangul. Rapla-Tallinna lõigu läbivad Viljandi ja Pärnu rongid, tagamaa sellel liinilõigul ületab tublisti sadat tuhandet inimest.
kas ma nii silmakirjalik ikka olen. Haapsalu raudtee tagamaal on ka Hiiumaa. Ja ei sõidetaks ainult Haapsalu Tallinna suunal , aga ka Tallinnast Haapsalu suunal ja Läänemaa sees ka veel lisaks. Kasvõi veinipeole. Minu jutt oli ikka see, et ühistransport Eestis on suuremalt jaolt doteeritav ja nii see ongi. Kui sa nii isetasuvuses kinni oled, siis peaks selle suuremas osas ära lõpetama. Õnneks seda ei tehta.
veinipeale võib tervise huvides ka jala või jalgrattaga tulla. ei ole selleks vaja miljonilisi raudteid ehitada, seda enam, et hoopis olemasolevad teed vajavad korda tegemist
Hiiumaa on ju ise kokku väiksema elanike arvuga kui Haapsalu. Ja ma istuks küll enne Kärdlas bussi peale ja väljuks Tallinnas, kui hakkaks veel kuskil Haapsalus ümber istuma rongile, mis pole mu bussiga sünkrooniski. Kes see Tallinnast nii väga tahab Haapsalus käia, et selleks peaks ülikalli elektriraudtee ehitama? Ja Läänemaa sees? Maga ennast välja, veinipeod on vist liiga tihedaks läinud 😉
Raudtee oleks Haapsalule atraktsioon, mitte hädavajalik transpordiliik. Jube tore, kui ta oleks ja saaks omadega hakkama, aga ta on selleks liiga kallis pidada. Bussiliikluse ja praamiliikluse kui alternatiivita lahenduste toetamisega ei saa sellist atrakstiooni ühte patta panna. Maavalitsusele on raudtee aga mugav ja konkreetne teema, millega tegeleda. Kaua saa ikka tühja jahud ja keskealiste naiste ning paksude meestega nn mõttetalgutel elu edendamisest mullitad.
see on mugav teema ja kuna neil on teada, et see raudtee niikuinii ei tule on selle mulli puhumine kasulik elatise allikas.vene aeg oli nsvl teaduste akadeemia juures terve akadeemikute plejaad, kes toitus teesist, et marsil on elu
Kohalikul täiesti õigus. Asj tuleb vaadata, silmad lahti, mitte nurga tagant lühinägelikult kõõritades. Hinnakalkulatsioone on tehtud, raudtee läheks Rohukülani ning dotastioon, mida piletitulule tuleks juurde maksta oleks suurusjärgus 1 milj eurot aastas. See on väga vähe arvetades kohalike huvi ja vajadusi. Rääkimata turistidest ja sellest, et nemadki tooks raha nii Läänemaale, Hiiumaale, kui Vormsile. See, et valimiseelne jutt on, on päris tõenäoline. Aga tulema see raudtee peab!
Vabandust, “dotatsioon”.
elu näitab, iga asi omal ajal, miks siis Mõisaküla raudteed ei taastata
Mõisaküla on kahjuks ääremaa ja sellisena kuidagi ei kannata võrdlust Läänemaaga. Isegi Lelle-Pärnu lõik on oluliselt tühjem kui Haapsalu suund. Sest Haapsalu raudteel on küllaldaselt asulaid, kus pidevalt sõitjaid, Lelle ja Pärnu vahel praktiliselt aga pole, rääkimata Mõisakülast. Mõisaküla kant oleks mõeldav vaid siis, kui tekiks odav, väheste jaamadega tee Pärnust Tartu-Valga suunas. Kuid Haapsalu suunal on kõvasti perspektiivi, hoolimata ärimeeste-rauamüüjate kirumisest ja muidu mõistmatutest arvamustest.
Kui rong igas jaamas pidama hakkab, siis mis kiirrongist juttu olla saab?
olete toredad utopistid ja unistajad, ainultet, ajalugu tagasi ei pööra