Haapsalu salli muuseum väärib paremat asukohta
Hämaras hoovipoolses toas Rootsiturul pidas Haapsalu salli muuseum neljapäeval oma kümnendat sünnipäeva, õhkõrnade pitskudumite kohal niiskusest pragunenud lagi.
Sünnipäevapuhuse näituse nael Ehte käsitöökojas on Haapsalu pitsimustrilised pidukleidid tänapäevast ja minevikust.
Lihula vald tahab mõisa tervenisti endale
Lihula vallavalitsus soovib saada Lihula mõisa ainuomanikuks ja tegi kaasomanikule ettepaneku, et see loovutaks oma osa mõisast vallale. Pool mõisast kuulub vallale, pool MTÜle Keskaegne Lihula.
„Tingimused on kokkuleppe küsimus. Ostmisest juttu ei olnud, aga peaks olema üks omanik, sest mõis vajab suuri investeeringuid,” sõnas Erismaa.
Volgad näitavad end Läänemaa teedel
Laupäeval näeb Läänemaal vanu autosid – oma kevadise ringsõidu korraldab siin Eesti Volga selts: „Muidu istuvad mehed Volgadega garaažis, kevadel võiks pere viia ilusaid paiku vaatama.”
Rahvaküsitlus: kas pooldate Eesti–Vene piirilepingu sõlmimist?
Vastavad ajalooõpetaja Margus Maiste, jurist Sven Nõmmisto, pensionil õpetaja Tiiu Kammiste, üliõpilane Harri Puskar, Kullamaa vallavanem Jüri Ott.
Laikmaa võib saada mälestuskoha nii Tallinna vanalinnas kui ka Haapsalu Krahviaias
Tallinna linnavalitsus tahab pühendada Ants Laikmaale Pikk 29a hoone vanalinnas, kus kunstnik pidas ateljeekooli. Haapsalu aga plaanib mälestuskohta Krahviaias, mis on olemas tänu Laikmaale.
Aastail 1913–1932 pidas Laikmaa Pikal tänaval ateljeekooli, mis oli esimene professionaalne kunstikool Eestis.
1920ndail tahtis Haapsalu linnavalitsus lossimüüri ja Koidula tänava vahele jääva ala müüa elamukruntideks. Laikmaa tugevate protestiavalduste tõttu müüdi kruntideks vaid Koidula ja Vaba tänava vaheline ala, Vaba tänava ja lossimüüri vaheline ala jäi Krahviaiaks.
Pääsukesed hõivasid Wiedemanni kooli karniisid
Wiedemanni gümnaasiumi Karja tänava poolne külg kihab pääsukestest ja nende sädinast, sest pääsukesed on vallutanud värskelt remonditud fasaadi karniisialuse.
„Terve hotell!” kirjeldas linnavalitsuse peaspetsialist Tõnis Padu. „Ehitajad on ka hädas — ei saa akent lahti teha, kohe on linnud majas.”
Kalaküla on sundmüügis
Oru vallas Saunja külas asuvat kalaküla müüb Haapsalu kohtutäitur Tarvi Söömer alghinnaga 70 000 eurot. Enampakkumine on tuleval teisipäeval.
Ametliku teadaande kohaselt müüakse kalaküla võla katteks.
Haapsalus on tänavu kaks suvist iganädalast kirbuturgu
Laupäeval saab Haapsalu gümnaasiumis osta vähekasutatud riideid, aksessuaare ning jalanõusid, järgmisel nädalavahetusel alustavad tööd regulaarsed suvised kirbuturud kaupluse Ehe ja Ehtne Käsitöö hoovis ja Veskiviigi sadamas.
„Eesmärk, et inimesed tooksid oma täiesti kõlblikke, aga kasutust mitteleidnud asju välja,” rääkis ühe suvise kirbuturu pidaja Maire Aunaste.
Haapsallu tuleb veerand tuhat päästjat Euroopast
Järgmise nädala alguses tabab Haapsalut maavärin, mille põhjustatud tsunamiga kaasneb üleujutus — kriisi tulevad likvideerima Euroopa päästemeeskonnad.
Pühapäeval on tasuta teatripäev
Pühapäeval annavad Viljandi kultuurikolledži teatrikunstieriala 10. lennu tudengid Haapsalu kultuurikeskuses kolm tasuta etendust.
Kaks esimeset etendust – kl 12 algav „Lood saba otsast” ja kl 13 mängitav „Lood pildi seest” — on mõeldud väiksematele lastele ja kõik teatrisse tulevad lapsed saavad koju kaasa magusa üllatuse.
Omaalgatus Vormsis: tuuleveskile tiivad, külateele fotonäitus, kirikule aknad ja jahiselts reisile
Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) Läänemaa komisjoni igakevadine pisteline investeeringuobjektide külastusreis viis tänavu Vormsi. Sellepärast, et Vormsi pole varem jõutud, ja sellepärast ka, et Vormsist on tänavu tavatult palju raha taotlejaid — kuus projekti.
Raha antakse aga neile projektidele, kus on õhus kogukonnatunnetus.
Viiena: Läänemaa suurim seemnekasvatustalu
Ühel päikeselisel, aga igavesti jahedal aprillilõpu päeval sõidame Hanila valda Kasekülla Türnerite tallu. Õigemini taludesse. Viienat peab poeg Alar Türner, piimakarjakasvatusega tegelevat Kõlja–Juhanit isa Uno Türner.
Uno Türner on just toimetusse helistanud ja teatanud, et Viienal käivat külmast kevadest ja külviaja viibimisest hoolimata tihe töö, autokoormatäied vuravat lausa iga päev. Uno poeg Alar nimelt on Läänemaa suurim seemnekasvataja, ja ega neid suurt rohkem leida olegi.
Hanila muuseumiöölised trotsisid palavust ja äikest
Esinema olid tulnud inimesed, kes on ühel või teisel moel muuseumiga seotud. Programm haakus tihedalt tänavuse kultuuripärandi aastaga, tutvustades vana käsitööd, folkloori ja inimesi. Palavast ilmast hoolimata kogunes Hanila muuseumi pööningukorrusele hulk rahvast pärimusest osa saama.
Alfred Lumeste — õpetajaks õppinud ajakirjanik ja ajaloolane
Alfred Lumeste, keda kunagised kolleegid sõbralikult Alfiks kutsuvad, on sündinud 26. mail 1933 Oru vallas Saunja külas. Saunjat ja Oru kanti on ta kodu–uurijana kõige rohkem käsitlenud ja sellest ka mitu raamatut kirjutanud.
Koduloolase enda ammendavat elulugu netist ei leia.
Arhitekt ja Nõva volikogu liige Enn Laansoo pidas Lääne Elu jaoks nädal aega päevikut.
pole piirilepingus vaid kinkelepingus, ei tea kas grusiinid ka okupeeritud lõunaosseetia nn.piirilepinguga tibladele ära kingivad.