Emadepäeva paiku räägitakse palju naistest, kes on valitud või esitatud aasta emaks. Seda tiitlit antakse välja paljudes maakondades, linnades ja valdades. Tuntuimat aasta ema aunimetust annab Eesti Naisliit juba 1998. aastast, seda pidulikku sündmust kantakse otse üle teles ja tiitliga kaasas käiva hõbesõle kinnitab aasta emale rinda Eesti Vabariigi president.
Läänemaal valitseb emadepäeva ümber aga suhteline vaikus. Noarootsi on tõenäoliselt ainuke omavalitsus Läänemaal, kus tänavu valiti aasta ema. Lääne Elu netiarhiiv näitas, et Läänemaal sai 2002. aastal aasta ema tiitli Heli Räli.
Miks on aasta ema valimine soiku jäänud, ei osanud keegi Lääne Elule selgitada. Arvatavasti ei olegi selleks muud põhjust, kui et ametimehed vahetuvad ja kunagised traditsioonid jäävad unustusse.
Läänemaal valitakse aasta õpetajaid ja sotsiaaltöö tegijaid, ettevõtluspäeval tunnustatakse ettevõtteid, valitakse aasta sportlasi. On teenetemärgid ja tänukirjad. Kas neist siis ei piisa? Arvan, et ei piisa. Aasta ema on naine, kes tavaliselt ei satu nimekirja, kus antakse välja tänukirju ja aumärke koduvallale, kodulinnale või kodumaakonnale osutatud teenete eest. Aasta ema tiitel on aga kõrgelt üle mis tahes muust tunnustusest. Kui juba aasta ema, siis olgu ka aasta isa. Mõelgem sellele.
Sul on muidu õige tähelepanek, kuid siis peaksime valima Läänemaal ka Aasta Isa, Aasta Vanaema, Aasta Vanaisa, Aasta Venna, Aasta Õe, Aasta Tädi ja Aasta Onu. Ja nii edasi. Kedagi ei tohiks ju unustada, muidu on soo- ja muuvolinik kohe platsis. Tühje kohti on meie mail palju, aga kas ei lähe nende tiitlitega paljuks või asi koguni hapuks!? Lõpuks kaob kogu asja mõte. Kui tunnustada, siis korralikult, kui ei, siis üldse mitte kedagi.
see sona ju räägib enda eest.Ma olen ka palju lapseline ema ja neid on veel tuhandeid piisab vaid sellest kui kord juba suur poeg voi tutar teeb lihtsalt uhe tugeva kallistuse ja sa tunned et sinust hoolitakse ja armastatakse.Riik sellist sona nagu hoolivus ei aktsepteeri