0

Lääne Elu paberleht 16. mail

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Raudteemuuseum demonstreerib laupäeval kl 18 külastajatele auruveduri mudelit. Foto: Arvo Tarmula
Raudteemuuseum demonstreerib laupäeval kl 18 külastajatele auruveduri mudelit. Foto: Arvo Tarmula

Nõvat ähvardab võimukriis

Läänemaa valdade ühinemisest viimasel hetkel kõrvale jäänud Nõva valda võib oodata võimuvaakum. Volikogu esimees Kalle Saar ja veel mõni volikogu liige tahab volikogust lahkuda, kuid opositsioon ei kavatse võimu üle võtta.

Kolmel volikogust lahkuda lubanud liikmel oleks praegu asendajad olemas, kui aga keegi neist peaks volikokku minekust loobuma, peaks volikogu jätkama lubatust väiksema liikmete arvuga.

Lugu saab lugeda siit.

Britid teevad Lehisest filmi

Eile ja täna on Haapsalus Briti spordistelesaate Trans World Sport meeskond, kes teeb loo vehklejast Katrina Lehisest. Saade linastub 50 riigis.
Lehist filmitakse nii trennis ja koolis kui ka tema vabaajategevusi kodulinnas Haapsalus, sest eesmärk on näidata inimest sportlase taga. Saate produtsent Bettina Vazquez usub, et Katrina Lehis võiks Rio olümpiamängudel olla kullapretendent.

Tulekul on muuseumiöö

Läänemaa muuseumid kutsuvad laupäeval deviisi all „Öös on inimesi” peetaval muuseumiööl kuulama lugusid ja mälestusi, aga ka vaatama filme ja uudistama aurumasina mudelit.

Lugu saab lugeda siit.

Hanila õpetajad saavad väikseimat palka

Läänemaa munitsipaalkoolide õpetajaist said tänavu kolmel esimesel kuul kõige vähem palka Hanila valla õpetajad. Eestis on Hanila kümne omavalitsuse seas, kus õpetajad said palka alla miinimumi.

Hanila õpetajate keskmine brutokuupalk oli 686 eurot, mis on 29 eurot väiksem kui riiklik miinimum ja 80 eurot väiksem, kui lubaks maksta riigilt saadav toetus.

Lapsed jäädvustasid pärimust

Läänemaa lapsed jäädvustasid Ernst Enno nimelisel omaloomingukonkursil perepärimust. Seekordne ülesandepüstitus haakus kultuuripärandi aasta ja peagi toimuva muinasjutukonverentsi teemaga „Jutusta mulle üks lugu!”.

Nooremad lapsed panid kirja loomaloo. Vanemad pidid aga „kimbutama” oma vanemaid või vanavanemaid ja kirjutama üles mõne oma perega seonduva pärimusjutu. Nad võisid kirjutada ka tulevase pärimusloo, sest eks ole ju mõni värvikas seik autori enda elust kümne(te) aasta(te) pärast perepärimus, mida saab tulevastele põlvedele edasi rääkida ja peabki rääkima.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz