Nõva ühinemiskoosolek: miks Läänemaa ja mitte Harjumaa?

Valdade liitumise teemalisel rahvakoosolekul Paliveres ja Taeblas oli inimesi pool tosinat ja Linnamäel 15. Väikesele Nõvale paistab ühinemine hoopis rohkem korda minevat, sest kooli saalis olid kolmapäeva õhtul kõik toolid hõivatud. Vallajuhtide seletusi oli kuulama tulnud poolsada nõvakat. Üldse on vallas elanikke 386.

„Elanikke on vähemaks jäänud, ametnikke on vähemaks jäänud ja kohustusi tuleb järjest juurde. Mitmed asjad jäävad tegemata,” alustab ühinemist kaitsva kõnega Nõva vallavanem Aldo Tamm.

Ta tunnistab, et on ka teisi võimalusi peale ühinemise. „Oleme proovinud jäätme– ja teehoolduse ühishankeid, mitme valla peale ühiseid spetsialiste. Siiski on need kõik mingil määral ära vajunud. Ehitusnõunik oli hea ametnik, aga ei jõudnud korraga igale poole.

Olen veendunud, et organisatsioon peaks olema nii suur, et vajalikud ametnikud oleks kõik olemas. Siis saaks nende tööd hinnata ja neilt nõuda.”

Projektorist lastakse seinale ühinemislepingu eelnõu. See on ka päris paljudel nõvakatel peos, järelikult on kohapeale tuldud ettevalmistatult.

Kordamööda tutvustavad Oru, Nõva, Risti ja Taebla vallajuhid ning ametnikud lepingut teemakaupa: haridus ja huviharidus, sotsiaalteenused, majandus ja ühistransport, investeeringud.

Teemast olenemata on sõnum kokku võetav nii: halvemaks ei lähe kusagil, enamasti paremaks, sest olgu see lasteaiaõpetaja palk või sotsiaaltoetus — kõiges võetakse aluseks inimestele kõige soodsam olukord. Lasteaiaõpetajad hakkavad igal pool saama nii suurt palka kui praegu kõige suurema palgaga vallas ja nii edasi.

Enamgi veel, ühtegi kooli praegu kinni ei panda, vähemalt neli aastat tegutsevad teeninduspunktid praegustes vallamajades (seda kohustab seadus), huvihariduses tuleb lastele uusi võimalusi.

Nõva rahvale kompvekiks serveeritakse aga investeeringute kava. Esimeste investeeringute hulgas on Rannaküla vee– ja kanalisatsiooniprojekti käimalükkamine (milleks väikevallal seni pole raha jätkunud ja mistõttu rannarahva reovesi voolab praegu takistusteta Keibu lahte), Nõva kooli võimla remont (see on nii kehvas seisus, et päästeamet keelab tulevast õppeaastast selle kasutamise), kuulsa Peraküla simmaniplatsi kordategemine.

Hirm kooli pärast

Sissejuhatavaile seletustele on kulunud umbes tund, enne kui Risti volikogu esimees küsib: „Kas on küsimusi?”

„Mis sest [ühinemisest] kasu on?” Saal naerab.

Nõva elanik Kaidi Silver–Schöbe juhib tähelepanu segadusele Nõva kooliga. Möödunud nädalal sai Nõva riigilt lubaduse, et kool saab erikohtlemise, mis lubab vähemalt kaks aastat väikest kooli veel põhikoolina pidada. Ühinemislepingu projektis on aga kirjas, et Nõva jääb Oru kooli teeninduspiirkonda (kuigi on ka lubadus, et ühtegi kooli ega lasteaeda kinni ei panda).

Oru kooli direktor Andres Kampmann selgitab, et Nõva kooli eristaatuse saamine on nii värske uudis, et ei ole ühinemislepingusse jõudnud.

Aga mis mõte on ühinemislepingul, kui seda ei saa tõsiselt võtta, jätkab küsija.

Rahvahääletusel hääletatakse ühinemise, mitte lepingu sisu üle, selgitavad vallajuhid.

„Lepingu sisu on minule otsustava tähtsusega, kuidas hääletada,” vaidleb Silver–Schöbe.

Aldo Tamm kinnitab, et teeninduspiirkonna kokkuleppimine ei ole salavandenõu Nõva kooli kaotamiseks, vaid teistele koolidele ja lapsevanematele kindluse andmiseks.

„Teeninduspiirkonnad tuleb ära määrata, kui vallas on mitu kooli. Oma teeninduspiirkonna lapse peab kool vastu võtma, teise teeninduspiirkonna lapsi võetakse ainult siis, kui on koolis vabu kohti,” lisab Kampmann.

Miks mitte Harjumaa?

„Kas Nõva on teinud ühinemisettepaneku ka Harjumaale Padisele?” kostub küsimus.

„Volikogus oli see jutuks, aga jäime ikka Läänemaa peale,” ütleb Nõva volikogu esimees Kalle Saar.

Enne Teist maailmasõda oli Nõva Harjumaa osa ning siiani on Keila ja Tallinn suuremad tõmbekeskused kui Haapsalu. Haapsalu buss käib sama harva kui Tallinna oma.

Volikogu liige Enn Laansoo soovitab vaadata kaugemale minevikku, mil Nõva oli Läänemaa osa.

Saalist öeldakse: „Ma mäletan täpselt, miks Nõva läks Läänemaa alla. Sest et seal olid väiksemad maksud.”

Sellele kiidab takka Risti volikogu esimees Andres Liiv, kes meenutab, et ka Risti vald piirneb Harjumaaga ja suurem osa vallast ongi maakonnapiiri taga. „Põllumehed käivad sealt kogu aeg Ristil ja kiruvad, et tahaks Läänemaa all olla, sest siin on põllumajandustoetused suuremad,” räägib ta.

Nõva elanik Tarmo Heinleht küsib, kas ei ole kusagil mujal pretsedenti, et ühinemisel jaguneb vald mitme naabri vahel. „Nõva vallaga on nii, et osa tunneb tõmmet ühele, osa teisele poole,” selgitab ta.

Keegi sellist näidet ei tea, kuid Aldo Tamm tunnistab, et see võis olla üks põhjus, miks Martna kiirest liitumisest loobus — lõunapoolne osa vallast peab ennast rohkem Lõuna–Läänemaaks.

Enn Laansoo selgitab veel, miks tema kui Nõva volikogu liige otsustas vaadata Läänemaa, mitte Harjumaa poole. „On selge, et Nõva jääb Tallinna puhkepiirkonnaks ja turism on meie valla tulevik. Läänemaa on aga parem turismiarendaja kui Harjumaa.”

Mis see hääl maksab

Küsitakse veel selle ja teise kohta: huviringides käimine, ühistransport, postkontorid, apteek, perearst. Suurem osa vastuseid on ühinemislepingus kirjas või ei ole omavalitsuse otsustada. Vallajuhid ise tõmbavad üles uue nime teema ja selgitavad oma seisukohti. Nimekandidaate oodatakse, aga kokku on lepitud, et see ei saa olla põhiteema.

Saalis ei ole kirglikku kaasaelamist ega vaenamist, pigem talitsetud, ettevaatlik murelikkus. Inimtühja ääremaa asi.

„Nii palju kui mina tean, on 99,9% meie inimesi ühinemise vastu. Aga kas see loeb ka midagi vallavolikogule?” küsitakse saalist.

Tõepoolest, kuigi igas vallas korraldatakse ühinemise kohta rahvahääletus, otsustab ühinemise ikkagi vallavolikogu ja neil ei ole kohustust rahva arvamust arvesse võtta.

„Siin on protsendist tähtsam see, kui aktiivselt on arvamust avaldatud. Kui vastu on 90 protsenti, aga hääletamas käis ainult kümme inimest, siis volikogu liige ei tunne, et peab rahva arvamust arvestama,” ütleb Aldo Tamm.

„Ükskõik, kuidas te hääletate, tulge välja ja hääletage,” palub Taebla vallavanem Ülle Erman.

„Mis siis, kui meilt keegi uude volikokku ei saagi?”

Aldo Tamme sõnul näitavad arvud, et kus on ühinetud, on ääremaad suhteliselt rohkem volikogukohti saanud, sest keskustes ollakse kohaliku poliitika vastu ükskõiksemad, ääremaa rahvas aga muretseb oma käekäigu pärast rohkem ja käib ka rohkem valimas.

Seda muret ei peaks küll olema, kui vaadata, kui palju teid siin saalis on — naeravad vallajuhid.

Lõpuks räägib maavanem Innar Mäesalu. „Mina kinnitan, et teie vallajuhid käituvad nagu riigimehed, ausalt ja omakasupüüdmatult,” ütleb ta.

Pärast koosolekut imestab kooliõues üks Nõva volikogu liige, mis pagana vägi ikka nii palju inimesi külmal talvisel õhtul üle valla koolimajja kokku tõi. „Muidu aja jõuga kodust välja, ei tule simmanilegi,” naerab ta.