Pealtnäha veider lugu küll – jaanuarikuise elektrišoki aegne inflatsiooninumber jäigi siiani väikseimaks, mida paari viimase aasta jooksul nähtud. Lähemalt vaadates on oma loogika asjal sees ning mis kord paisu taga, see sealt ka lõpuks välja tulema peab.
Ehk siis – mis jaanuaris odavalt saadud, selle eest tuli veebruaris ikkagi taas rohkem raha välja käia. Näiteks riiete ja koduelektroonika eest. Nii et kokkuvõttes inflatsioon veebruaris taas kiirenes veidi. Seda muidugi mitte ainult soodusmüükide lõppemise pärast, vaid rohkem ikka maailmaturult tulnud toormehindade ajutise tõusu tõttu (toit ja nafta).
Edaspidine inflatsiooniväljavaade aga annab lootust, et ka soodusmüükide vahelisel perioodil saab ikkagi poodi minna. Juba märtsis näeme ilmselt taas paari aasta madalaimat inflatsiooninumbrit, mis langeb ca 3% lähedusse. Hinnatõus ei tohikski sealt enam ka järgneva paari aasta jooksul väga palju kiireneda, suuremad hinnahüpped peaksid nüüd selja taga olema. Pole enam tarvidust üha rohkem püksirihma ning sportlikku vormi pingutada, et uutest kõrgustest üle hüpata.
Tarbimise kasv nõrgavõitu, aga küll ta kosub
Jaanuarikuises tarbimise statistikas lõdvenenud tarbimismeeleolusid veel paista ei olnud. Jaekaubandusmahud suurenesid 4% ehk samas suurusjärgus sellele eelnenud kvartaliga. Eelmise aasta algusest vaadates on see aeglustuv tendents. Käesoleva aasta alguse automüüginumbrid näitavad aga, et põhjust muretsemiseks ei ole, tarbijatega on endiselt kõik korras. Veebruarikuine automüügi kasv põrkas taas üles 11% peale ning tarbijate kindlustunne oli jaanuaris-veebruaris kõrgem kui terve eelmise aasta jooksul. Minu arvamuse kohaselt mõjutas jaanuarikuist tarbimist veel elektrihinnašokk ning see hakkab juba veebruarist vaikselt vaibuma ning jaekaubanduse müügimahud taastuvad esimesel poolaastal 6%ni.
Vanker püsib kenasti teel
Jaemüügi 4% kasv ning tööstustoodangu 6% kasv jaanuaris näitavad, et majanduskasv püsib suhteliselt tugevana, vähemasti samas suurusjärgus eelmise aasta neljanda kvartali kasvuga või on gramm kiiremgi. See on täies kooskõlas meie SKP prognoosiga. Lisaks on ekspordikasv olnud jaanuaris päris korralik, mis murepilvi veidi hajutab.
Töökohti tuleb juurde
Ja kirsina tordi peal teatas statistikaamet, et eelmise aasta neljandas kvartalis oli 6500 vaba töökohta. Kõige rohkem vabu töökohti on saadaval teenindavates tegevustes – pesumajades, keemilistes puhastustes, iluteeninduses. Niisiis, 63 700 töötut, mida ootame?
Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik
