Lihulas näeb täna Katrin Maimiku filme

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Andres Maimik, Katrin Maimik, kunstnik Kiwa ja Eero Spriit "Hõbepulma" võtteplatsil. Foto: Ants Liigus
Andres Maimik, Katrin Maimik, kunstnik Kiwa ja Eero Spriit "Hõbepulma" võtteplatsil. Foto: Ants Liigus

Täna linastub Lihulas kultuurikeskuses Eesti uus mängufilm „Karikakramäng II”, mille üks autoreid on Lihulast pärit Katrin Maimik.

„Sünnikohaks on passis märgitud Kullamaa, aga lapsepõlve olen veetnud Lihulas, käinud seal lasteaias, koolis ja muusikakoolis,” ütles Maimik.

Lapsepõlvemälestusi, keskkonda, kus ta kasvas, peab Katrin Maimik väga oluliseks.

„Kindlasti on sellel kõigel ka oma roll, kuidas ma oma filmidele lood leian,” ütles ta.

„Karikakramäng II” on kolmest filmist „Aitäh, et sa minuga juhtusid”, „Foto” ja „Hõbepulm” koosnev kassett.

Katrin Maimik (endise nimega Ruus) on „Foto” üks režissööre ning „Hõbepulma” režissöör ja stsenarist koos abikaasa Andres Maimikuga.

„Nii „Fotos” kui ka „Hõbepulmas” on väga palju minust endast, minuga juhtunust,” sõnas Katrin Maimik.

Kasseti kolmanda filmi „Aitäh, et sa minuga juhtusid” autor on Elina Naan.

Maimiku sõnul on kõik kolm lugu valikuvõimalustest ja armastuse võimalikkusest, suhete kaleidoskoobist, kus kõik, mis tundub pealtnäha lihtne, on lähemalt vaadates keerukam, nukram, kui välja paistab, tragikoomiline.

1977. aastal valminud „Karikakramänguga” pole uuel filmil Maimiku sõnul suurt pistmist. Kuigi mõlemad koosnevad kolmest episoodfilmist, on seos veider ja juhuslik.

„Tahtsime panna nimeks „Karikakramäng”, aga see nimi oli juba Eesti filmiajaloos ära võetud,” sõnas Maimik.

Et karikakramängu kujund sobis ideaalselt kolme kummalist armastuslugu kokku võtma, otsustati siiski just selle nime kasuks, juurde lisati, et tegemist on II filmiga.

Mõned ühenduslülid ometi ilmnesid: Arvo Kukumägi mängib nii 1977. aastal kassetti kuulunud „Tätoveeringus” kui ka praeguses „Fotos”, seekord peategelase Maariti isa.

Nagu tollasel on ka praegusel kolmikul üks operaator: „Karikakramängus” oli see Arvo Iho, „Karikakramäng II” Mihkel Soe.

Katrin Maimik on lõpetanud Lihulas põhikooli, Tartu Tamme gümnaasiumi, Tartu ülikoolis on ta õppinud teatriteadust ja Tallinna ülikoolis kultuurikorraldust.

Praegu õpib ta Balti filmi– ja meediakoolis magistriõppes stsenaristikat ning kirjutab aeg–ajalt teatri– ja filmikriitikat.

„Enne kui filmindusse nina pistsin, kirjutasin mõned näidendid, mis pälvisid tähelepanu. Kirjutamine on mu suur kirg ja üks tugevamaid külgi,” ütles Maimik.

Koos Triinu Ojaloga on tal varem valminud dokumentaalfilm „Vanad kalad”, mis räägib veteranujujaist.

Suguluse kohta Lihula kandi filmimehe Ago Ruusiga ütles Maimik, et pole veel selles eas, et sugupuud uurida.

„Küll aga tean, et mu ema on Sirje Ruus, isa Rein Ruus ja õde Kristi Ruus, kes kõik on Lihulas koos minuga elanud,” lisas Maimik.

Lapsepõlvesõpradega Lihulast suhtleb ta oma sõnul ka praegu vähemalt korra nädalas.

„Lapsepõlvesõbrad on teistsugusemad kui need, kes tekivad hiljem. Nad teavad rohkem. Kui vanemaks saades tekib tasandeid, kus peab teatud reeglite järgi suhtlema, siis lapsepõlvesõbrad on need, kelle juuresolekul ei ole võimalik olla keegi teine, ei pea end kuidagi paremana näitama,” ütles Maimik.

Katrin ja Andres Maimik on täna õhtul filmi linastusel, kohtuvad publikuga ja vastavad küsimustele.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments