Kas ühinemine tuleb või ei tule?
Ridala vallavolikogu neljapäevane otsus, et vald ei ühine enne valimisi mitte kellegagi, raputas käimasolevat haldusreformi juba eos.
Ridala volikogu otsustas neljapäeval erakorralisel ja kinniseks kuulutatud istungil, et ei sea eesmärgiks ühineda põhjavaldadega enne valimisi.
„Pean seda otsust väga kahetsusväärseks,” ütles ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjoni esimees, Nõva vallavanem Aldo Tamm.
Jaanuaris oli Ridala üsna üksmeelselt võtnud vastu otsuse pidada ühinemisläbirääkimisi Taebla, Oru, Noarootsi, Nõva, Risti ja Haapsaluga.
Eile saatis Ridala neile omavalitsustele välja teate, et volikogu on meelt muutunud.
Vastava otsuse eelnõu olid ette valmistanud ja esitasid Ridala volikogu aseesimees Valli Ender, liikmed Kalju Hepner, Lea Samarajev ja Aime Koit.
Lugu saab lugeda siit.
Põhjavallad jätkavad liitumisläbirääkimisi kuuekesi
Ühinemiskõnelusi jätkavad nüüd Oru, Nõva, Noarootsi, Risti, Martna ja Taebla, nende eesmärk on minna uutele valimistele vastu ühe omavalitsusena.
Reedel pärast Haapsalu volikogu lõppu kogunesid põhjavaldade esindajad sel nädalal juba teisele suurkogule, kus kinnitasid komisjonide töökorra ja ühinemise 11 nädala ajakava.
Lugu saab lugeda siit.
Haapsalu jääb ühinemisprotsessis vaatlejaks
Reedel erakorralisele istungile kogunenud Haapsalu linnavolikogu otsustas, et osaleb Põhja–Läänemaa omavalitsuste ühinemiskõnelustel ja annab volikogu moodustatud komisjonile vaatleja volitused.
Linnapea Urmas Suklese arvates võiks läbirääkimiste ringi läbi teha, kas või tuleviku tarbeks. Sukles jäi Vikerraadio Reporteritunnis neljapäeval avaldatud arvamuse juurde, et Haapsalu hakkaks väikeste valdadega ühinedes osutama neile riigi asemel regionaalpoliitilist abi.
„Meil on võimalus võtta laenu 700 000 eurot,” võrdles Sukles linna ja väikevalla võimekuse üht tahku.
Lugu saab lugeda siit.
Ridala kandis oli maavärin
Esmaspäeval kl 22.17 oli Haapsalu lähedal Ridala kandis 4 kilomeetri sügavusel nõrk maavärin magnituudiga 1.
Maavärinat tunti Haapsalust lõuna pool Ridalas, Haeskas, Topu–Ahli–Mägari kandis.
„See oli rohkem nagu kõmakas. Mõtlesime, et katel lendas õhku,” ütles Koheri külas jaanalinnu– ja lilletalu pidav Uku Kuusk. Ta lisas, et mõneti meenutas heli nõukogude ajast meeles olevat ülehelikiirusel liikuva lennuki pauku.
Sepakülas Mihkli turismitalu pidava Tiia Eriku sõnul mõtlesid nad abikaasaga, et maja taga lendas puuriit pikali.
Kaitseväe juhataja inspekteeris Lääne malevat
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras inspekteeris neljapäeval Kaitseliidu Lääne malevat ja tutvustas maleva staabis kaitseliitlastele riigikaitse uut arengukava.
Terras toonitas, et Eestil on kasu vaid neist üksustest, millel on väljaõpetatud isikkoosseis, ette nähtud varustus ja relvastus. Seetõttu on arengukava eesmärk luua mitte ainult paberil, vaid ka tegelikult olemas olevad ja välja õpetatud üksused.
Lihula tüdruk tuli Šveitsist Estoniasse „Printsi ja kerjust” kujundama
1972 sündinud Ingrid Proos on Lihulast pärit teatrikunstnik, kes alustas oma teatriteed 1990. aastate lõpus USAs.
Stsenograafia ehk lavastuskunsti bakalaureusekraadi sai ta 2003. aastal, teatriteaduse magistrikraadi 2008. aastal Montclairi ülikoolist.
Ta on töötanud Ameerika teatrites ja ülikoolides disaineri, kostüümiala juhataja ja kostüümitehnoloogia lektorina.
Aastail 2009–2011 töötas Ingrid Proos Lääne–Austraalia teatriakadeemias kostüümikujunduse õppejõu ja õmblustöökoja juhina.
Praegu elab ta Šveitsis ja on vabakutseline teatrikunstnik. Hiljaaegu esietendus rahvusooperis Estonia „Prints ja kerjus”, millele tegi Ingrid Proos lavakujunduse.
Lihulas on tema lapsepõlvekodu, ta on seal kasvanud ja lõpetanud põhikooli.
Hiiumaa poiss õpib Skype’i vahendusel flööti mängima
Kaheteistaastane Jaan–Martin Ugam õpib Haapsalu muusikakooli õpetaja juures kolmandat aastat flööti Skype’i vahendusel.
Emmastes elav Ugamite pere otsustas Jaan–Martini flöödiõpet jätkata interneti teel pärast seda, kui poisi senine pilliõpetaja hakkas Käina muusikakoolis tundi andma ühel päeval nädalas varasema kahe korra asemel.
Nõnda tuligi emal mõte kasutada Skype’i. Mõttega tuli kaasa Haapsalu muusikakooli õpetaja Helen Saar.
Nüüd avabki Saar kaks korda nädalas arvuti oma Viimsi kodus, samal ajal astub Emmaste põhikooli arvutiklassis flöödiga arvutiekraani ette tema õpilane Jaan–Martin.
Väga mõistlik otsus-tark ei torma. Ridala inimesed maksavad kõikide kaupade-teenuste eest, nii et mõnel pole siin mõtet heategijat mängida. Kui mul on mingi ettevõte,siis on tähtis papp,mitte see,kus maksja elab. Ja tundub,et üks kiirühinejate põhjus on ka papp-see,mis liigub riigihangetel ning muudel tellimistel. Selliseid asju ai aeta valijate seljataga. Ja mulle ei meenu,et keegi eelmistel valimistel oleks lubanud kiirkorras kellega iganes ühineda….
meite maanurka saab elus hoida nii nagu seni—meilt tulevad riigi tasandil ärimehed (uus,hansmidt,lipstok jpt) ,mõned kohalikke hindavad kohalikud poliitikud( peksar, sukles jt) ja kõige alustuseks me ise—mereäärne koht kus kõik teavad,et meri ühendab,mitte ei lahuta maad,merd ja metsa.
Jaa,see võib tõesti tõsi olla,sest nii palju on(20 a.) püütud arendada ja ehitada,peaksime seda hoidma ja arendama.Samas peaks kohalikku elanikku rohkem kuulama ja arvestama.Korraldama mõtte talguid,ajurünnakuid,TEEME ÄRA stiilis oma kohalikke talguid jne. Sellist rahva initsiatiiv aga ei tohiks kuidagi halvustada!!!Võib oll on Vallavalitsused liiga ametnikke palganud,aga riik muudkui lihvib kõikke õhemaks,sest raha viiakse kontrollimatult piiritaha ja ääremaale pole midagi anda.
Ma ei ole küll ässitaja,aga kuidagi tahaks riigikogu äratada küll!!! Aitab munade lämmitamisest,aeg (viimane aeg) oleks tööle hakata valitud nehed!!! Mida teha,kui üksikut valda ei võeta kuulda(võibolla, viimsi ja rae vald on kuuldavad),omavalitsuste liitu ega liitude liitu ei kuulata,vaid aetakse mingit häma,siis tuleks kaaluda ikka suuremat valda,või.Maavalitsusest ei ole siiani kuulnud ühtegi piuksu? Ärge vaikige ,pakkuga võimalusi kuidas meie maanurka elus hoida!?!?!?
On ettevõtteid, mis tegutsevad Uuemõisa linnas. Info veebilehelt ramirent.ee, mitte Nelli Teatajast.
Haapsalu esindus
Aadress: Ehitajate tee 2a
Address2: Ridala vald
Linn: Uuemõisa
Sihtnumber: 90401
Telefoni nr: 53 080 017
e-posti aadress: haapsalu@ramirent.ee
Pole paha mõte …. Uuemõisa Kutsehariduskeskus, Uuemõisa Uksetehas, Uuemõisa Linnavalitsus. Uuemõisa ca 1300 elanikuga annab linna mõõdu välja. Kujuneks Oru, Martna, Haapsalu jne. tõmbekeskuseks. Mingi legendi peaks välja mõtlema ja rannapromenaadi Saunja lahe äärde tegema…. Jõudu kemplemisel!
Antud ajahetkel huumor jah ,kuid just nii peavadki inimesed oma kodukoha tulevikule mõtlema.
teen siia ka c-p maalehes kirjutet arvamusest: sorts 09.02.2013 21:40 Õhtust,Aidi! pean Sinust lugu kui isiksusest ja kirjanikust, aga nüüd oled Sa teema valikuga mööda pannud. Ühinemisest. mulle,kui Taebla valla elanikule on ikkagi jäänud arusaamatuks ühinemise mõttekus( peale mania grandioso) elanikele. mis siis meile, valdades elajatele,paremaks muutuks? juba praegu tehakse vee-ja kanalisatsioonitöid mitmes vallas ühishanke raames,peatellijaks Haapsalu Vesi. riigiteede hooldus/ehitamine siiani ja edaspidigi Maanteeameti hallata (näit mõne aasta tagune kruusateede katmine nn “külma asfaldiga”) loodetav Riisipere-Haapsalu(Rohuküla ) raudtee valmimine sõltub ainult EL rahadest (projektikirjutajale on suva,kas taotleb seda Ridala Rohuküla sadama näol üksi või Nõva sealhulgas) ja mõnest tolgusest EV… Loe rohkem »
Tõenäoliselt ei tule midagi.On üritatud rääkida avalike teenuste paranemisest.Et kõik aru saaks võtame näiteks teeninduse supermarketis.Kui me vähendame kassade arvu,kas saame parema teeninduse? Kindlasti mitte ! Prooviks panna ühte kassase 3 kasaapidajat ? Ei muutuks ikka asi paremaks .Palkame superkassapidaja ja määrame igale ostjale kindla kellaaja ,millal teda teenindatakse Regada saab SMS-i või FB-kaudu 🙂 Variante oleks muidugi veel ,mida proovida,kuid selleks ajaks on kõik ostjad (vallaelanikud) läinud mujale .Sinna kus hoolitakse inimestest ,mitte ei tehtaks inimkatseid
Kui vähendada supermarketis kassade arvu, ei muutu teenindamise kvaliteedis midagi, sest niikuinii on pooled kassad kogu aeg suletud ja teenindamist seal ei toimu….
olegi muud kui,et kas näiteks põhja-läänemaal on pooleteist-tuhandel maksumaksjal(vast umbes niipalju on neid kes maksavad makse piirkonda rohkem kui teenuseid tarbivad)tarvis ülal pidada kuute vallavanemat ja kõiki neid teisi ametimehi-naisi ja pirakaid vallamajasid nende tarvis.
Kui reformierakonda on ilmekalt iseloomustatud R. Raua poolt, siis IRL puhul kehtib reegel: räägime üht, mõtleme teist ja teeme kolmandat.
Irl on tänapäeval küüniliselt kahepalgeline.
Mind pani imestama nende nn.”valimisloosung”: Eesti keel võib ju välja surra aga Yana Toomi koht ei ole Riigikogus…
Mis jutt see Ridala meest poolt on? Öelge välja,et kardate oma ametikohtade pärast ja see on argument nr.1. Linna kulul elab Ridala niikuinii,seega pole mõtet muud mula ajada. Ilmselt võidab linn sellest niikuinii ja kui teeb edaspidi õigeid otsuseid,siis tuleb ühel hetkel vald ise paluma seda liitumist.
Äkki täpsustaks, kuidas vald elab linna kulul?
selle täpsustamisega saaks isegi pime hakkama: spordihoone, ujula, staadion, kultuurimaja, rannad. Tahad veel?
Lisan. Haigla, lasteaiad, koolid ja kvalifitseeritud tööjõud….
Ega Ridala inimesed neid teenuseid tasuta ei kasuta. Kvalifitseeritud tööjõud- misasja?
Ja vaadake et te Pärnu randa või Tallinna sünnitama ei lähe 😀
keegi ei väidagi, et tasuta, aga kui näiteks ujulat poleks, tuleks Ridala rahval Nõmmel ujumas käia.
Nonoh, sa tahad väita, et näiteks Uksetehases ainult Ridala omad inimesed töötavad või? Või Kutsehariduskeskuses. Mõtle ka selle peale, et kui kõik need loetletud asutused oleksid Ridala vallal endal olemas, mis see kõik maksaks. Ja milline oleks Ridala eelarve nende kulutuste valguses. Saaks ise hästi hakkama? Ma olen Ridalast, ma maksan – mai äss.
Teatud kulutusi igal vallal ei ole mõtet teha see on selge ja loomulik. Aga Ridala moodi Kultuurile, spordile, meditsiinile, haridusele kulutusi ei ole, või kui on, siis on need marginaalsed. Mis viga valda valitseda ja vastu rinda endale taguda, kui põhilisi kuluartikleid pole. Sest nendes valdkondades saavad Ridala inimesed osta teenust Haapsalu linnalt. Jube mugav. Loomulikult paneb selline asi mõned vallaametnikud mõtlema, miks nad peaksid loobuma oma mugavast elust ja sotsiaalabist, mida nad ekslikult palgaks nimetavad.(lause viimane osa on laenatud maalehe kommentaariumist)
Minuteada meil on maakonnahaigla ja lasteaedade-koolide eest maksab peale lapsevanema ka vald iga lapse eest. Samamoodi käivad ju Oru valla inimesed Haapsalus ujumas ja kultuurimajas, aga linn nendega liitumisest küll huvitatud ei olnud (koogelmoogel).
Tänan nimekirja eest! Oleksin isegi nõus, et keskhariduse (7-9.klass) ja gümnaasiumi hariduse saavad päris paljud Ridala noored Haapsalu linnast, aga lasteaiad ja algkoolid on Ridalas täiesti olemas. Kõik muud objektid nendes nimekirjades on eelkõige loodud Haapsalu elanike hüvanguks ja Lääne Maakonna teiste valdade elanike teenindamiseks teatud tasu eest. Rannad ma jätan muidugi välja. Või on kuskil olemas mingi statistika, kus on välja toodud, et ainult Ridala valla rahvas kasutab neid objekte? Tahaks seda näha.
Ja linn müüb neid teenuseid teistele valdadele.
Ei ma ei taha küll midagi seesugust öelda, kui see *II* jutt nüüd mulle oli mõeldud. Sinu vaatenurk asjale on kuidagi arusaamatu. Mis sellest siis on, et kutsekas töötab Haapsalu inimene või et uksetehas on erafirma mitte valla oma. Vallal jääb ju sellelt inimeselt tulumaks saamata. Haapsalus asuvas juhtmevabrikus käib tööl inimesi mitmest vallast ja tegemist ei ole Haapsalu linnale kuuluva ettevõttega. Kohe üldse ei leia su jutus iva. Ja ega me raudse eesriide taga ei ela, töötame kus tahame ja elame kus tahame.
Iva on ju ammu Kalle poolt välja öeldud. Mida siin enam küsida.
Ridala ainus argument on inimesed kes elavad vallas ja need 5 kes hääletasid poolt on ikka nüüd tulevastel valimistel hädas.Mida nad suudavad oma valijatele öelda,kuidas nad tahtsid oma valda maha parseldada.Huvitav oleks teada mida neile 5 le lubati ????
varsti on see vald ülalpeetavate vanadekodu ja vajalik ainult 12 vallaametnikule kes valla eelarvest omale üha suuremat ülalpidamist lõikavad, tavainimesel pole vahet kuidas ta elukohta nimetatakse, küla, linn, vald, alev, tänav. mahaparseldatud oleme aga juba ammu
Arvestades nooremapoolsete elanike osakaalu tuleb vanadekodu just sellesse valda viimasena.
Ridala ainus argument tundub olevat VALIMISED. Volinikud ei mõtle ei valla ega inimeste, vaid eranditult iseenda peale. Aga pole selles ju midagi harukordset, RIIGIMEHI napib terves Eestis. Pirukas on ikka väga magus…
http://www.e24.ee/1132314/irl-kukutas-suurvalla-loomise-labi