0

Kaitseliidu Lääne malevas taastati Lihula allüksus

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Lihula malevkonna lipu kavand 1931. aastast.
Lihula malevkonna lipu kavand 1931. aastast.

30. jaanuaril allkirjastas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili käskkirja Kaitseliidu Lääne maleva koosseisus uue struktuuriüksuse – Lihula üksikkompanii – loomise kohta, kirjutab Kaitseliidu kodulehekülg.

Senisele Lääne maleva kolmele malevkonnale – Hiiumaa, Haapsalu ja Risti – lisandub Lõuna-Läänemaale piirkondlik iseseisev üksus Lihula üksikkompanii.

Üksuse taasmoodustamine on ajalooline jätk Lõuna-Läänemaal asunud vabatahtlikule riigikaitse üksusele. Juba 1925. aastal nimetati algselt III malevkonnaks nimetatud üksus ümber Lihula malevkonnaks ning 1931. aastal pühitseti sisse ja anti kindral Ernst Põdderi poolt Lihula malevkonnale üle malevkonna lipp.

1990. aastal alustati aga just Lõuna-Läänemaalt Kaitseliidu Lääne maleva loomist, mille ühe üksusena asutati taas Lihula malevkond. 2004. aastast likvideeriti seoses struktuurimuudatustega Lihula malevkond ning olemasolev isikkoosseis liideti Risti malevkonnaga. Järgnes periood, kust piirkonnast tulenev vabatahtlik riigikaitseline tegevus oli tagasihoidlik. Siiski säilis piirkonna kaitseliitlastel soov ja tahtmine panustada rohkem tegevusse, millega oli alustatud taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Väike initsatiivgrupp alustas kokkusaamisi ja arutelusid, kaasates neisse nii endisi kui ka praegusi liikmeid. Värvati juurde uusi liikmeid, võeti eesmärgiks osaleda rühmasuuruse üksusega nii võidupüha paraadil kui ka suurõppusel Orkaan.

Ühistel koosviibimistel ja aruteludel jõuti arusaamiseni, et üheks demotivaatoriks on piirkondliku üksuse puudumine, mille kaudu oleks võimalik taaselustada huvi riigikaitse vastu, suurendada liikmeskonda, tagada kogukonna paremat abistamist ja turvalisust ning väärtustada isamaalist kasvatust. Samuti aitaks kohalik piirkondlik üksus pöörata tähelepanu üksikisikule, mis omakorda aitaks kaasa nii huvi kui ka maine tõstmisele ning millest paljuski sõltub uute liikmete liitumine. Piirkondliku üksuse kaotamisega kaasnes tavakaitseliitlasest kaugenemine, mistõttu ei kaitseliitlased kui ka kohalik elanikkond ei väärtustanud enam olulisel määral organisatsiooni kuulumist.

Kõigest sellest lähtuvalt esitasid Lõuna-Läänemaa kaitseliitlased 2012. aasta suvel avalduse piirkondliku üksuse moodustamise kohta, et tugevdada seeläbi Kaitseliidu mainet kohaliku elanikkonna seas ning tagada liikmeskonna jätkusuutlikus. 2012. aasta lõpus peeti üksuse asutamiskoosolek.

Üksikkompaniil seisab ees veel palju töid ja tegemisi alustades üldkoosoleku läbiviimisest, üksusele ruumide saamisest, liikmeskonna korrastamisest ja suurendamisest, noorte kaasamisest, plaanipärase väljaõppe alustamisest, varustuse ühtlustamisest ning tegevuskavade väljatöötamistest. On selge, kõike korraga ei jõua, kuid tähtis on see, et on alustatud taas tegevusega, mis peaks liitma ja turvalisemaks muutma ka kohalikku kogukonda. Selle nimel peavad pingutama kõik – alustades üksikust kaitseliitlasest, omavalitsusest, ettevõtetest ja lõpetades erinevate riigikaitseliste juhtorganite, staapidega.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz