Haapsalu jääb ilma ettevõtluse arendamise sihtasutuse 106 851 euro suurusest toetusest, sest rikkus kultuurikeskuse ehitamisel riigihanke nõudeid.
Kolmapäeval maksti linnakassast ettevõtluse arendamise sihtasutusele (EAS) tagasi 47 578 eurot juba saadud toetust. Peale selle jääb linnal saamata 59 273 eurot, mida polnud EAS veel Haapsalule üle kandnud.
„Kogu selle halva asja juures läks meil isegi hästi,” ütles linnapea Urmas Sukles. Seadus lubaks sellise rikkumise korral nõuda tagasi 25% toetust, kuid nüüd pidas EAS seda linnale liiga koormavaks ja vähendas tagasinõuet 5% peale.
„See tähendab, kultuurimaja läheb linnale natuke kallimaks maksma,” ütles Sukles.
Linna finantsjuhi Martin Schwindti sõnul maksti raha EASile tagasi linna arvelduskrediidist, kuid tõenäoliselt tuleb sellele kate leida järgmisest lisaeelarvest.
„Lõppkokkuvõttes tuleb see ikka mingi tegevuse arvel,” lisas Schwindt. Ta ennustas, et valdkonnad, kust hakatakse rahale katet otsima, on kultuuri– või kommunaalvaldkond. „Haridus– ja sotsiaalala ei puutu asjasse,” kinnitas ta.
Schwindt ja Sukles lootsid, et ehk aitab asja leevendada tulumaksu planeeritust suurem laekumine. Linnavalitsus läheb esimese lisaeelarvega volikokku ilmselt märtsis.
Üks suuremaid etteheiteid, mida EAS linnale tegi, puudutab peatöövõtja Skanskaga sõlmitud lepingu muutmist, mis tehti pärast riigihanke lõppemist. Nimelt on lepingul enne allkirjastamist vähendatud viimase tagasimakse protsenti 20–lt kümnele ja lõpptähtaja puhul kirjutatud sõna „hiljemalt” asemel käsitsi „orienteeruvalt”.
EAS ei tuvastanud, et linn tahtnuks lepingus muudatusi tehes luua hanke võitnud ettevõttele soodustavaid tingimusi. Lähtuti hoopis linna majandusolude halvenemisest — et viimase makse suurus poleks linnale liiga suur ja et lõpptähtaega saaks muuta.
Toonane linnapea Ingrid Danilov tunnistas, et ei mäleta viie aasta taguse sündmuse detaile, kuid tema sõnul oli lugu tookord keeruline — masu tõttu vähenesid linna eelarvetulud, mistõttu tuli hanget osadeks jagada, et remonti üldse lõpuni viia. Seejuures võis ette tulla ka vigu.
Danilovi sõnul on aga mõistetamatu, kuidas EAS varem rikkumisele tähelepanu ei pööranud, sest riigihanke elluviimine ja hankelepingu sõlmimine oli toetuse taotlemise eeltingimus. Enne kui EAS toetuse andmise otsustas, kontrolliti EASis põhjalikult kõiki dokumente.
Ka Sukles viitas tollasele keerulisele ajale, mil otsuseid tehti tingimustes, et ei teatud, kas toetus tuleb või mitte.
„Täna pean ütlema, et otsus kultuurikeskus valmis ehitada oli ainuõige. Kui kultuurimaja ei oleks, oleks linn teises situatsioonis,” ütles Sukles.
Kultuurimaja remont
Projekti maksumus 4 012 772 eurot
Linna omafinantseering 1 926 130 eurot
EASilt saadud toetus 2 086 641 eurot
Rikkumiste tõttu on abikõlbmatuks tunnistatud 204 991 euro eest kulutusi; sellest omafinantseering 98 395 eurot, EASi toetus 106 595 eurot.
EASi muid etteheiteid
• Linn lõpetas OÜga Covenant sõlmitud projektijuhtimise lepingu, liites projektijuhtimise Covenandiga sõlmitud omanikujärelevalve lepinguga. Sellega muutus järelevalvelepingu summa, mis on riigihankeseaduse rikkumine.
• Linn ei ole kontrollinud hankemenetluses osalejate tehnilist ja kutsepädevust.
• Hanke võitnud Skanskal ja tema alltöövõtjail puudus registreering lifti paigaldamiseks. Lifti paigaldanud firmat Kone, kel need õigused olid, polnud märgitud alltöövõtjate nimekirjas.
• Hankelepingut muudeti, et leida lisaraha päästeameti ettekirjutuse täitmiseks.
• Remondi käigus leiti, et osa väga heas korras olevat fassaadi ja katust pole vaja vahetada, samuti pole vaja tellida uusi valguskupleid. Ära jäänud töödest kokku hoitud raha kasutati päästeameti nõuete täitmiseks, milleta poleks kultuurikeskus saanud kasutusluba.
• EAS heidab ette, et töö mahtu pidanuks paremini planeerima ja päästeameti nõudeid saanuks täita reservi arvel.
Allikas: EASi otsus
Kes see tundmatu ole, kes tegi omakäeliselt lepingusse paranduse – muutes lepingu täitmise tähtaja osas sõnastust ? Kuidas sai hankelepingu olulisest tähaajast “hiljemalt” parandusega “orienteeruvalt”? Kuidas konkreetsest tähtajast sai ebamäärsus? Oli tegu valimiseelse suure loosungi “Julgen vastutada” väljaütlejaga aselinnapea T.Heina järjekordselt välja tulnud “ämbriga”? Ei saa aru, miks ta nüüd vaikib? Ametis olles ületas ta oma võimupiire, kui allkirjastas V.Siilatsi taotluse, nüüd järjekordne tõsine põnts maksumaksja rahakoti pihta. Kui julged vastutada, siis anna aru, miks rikkusid seadust ja astu volikogust tagasi. Vot nii talitaks ÕIGE MEES!
Nigu lasteaias! Kas jurist oli haige, või läksid bossid suures tuhinas temast mööda. Kui omal mõistus ei võta, siis oleks võinud iga Tallinna käigul paberitega EAS ist läbi hüpata, Need on nii elementaarsed apsakad.
näete, nii kui on danilovist jutt, on LE-l suu vett täis. kelle poole olete kallutatud, austet ajakirjanik?????
Perses, kui tahad EAS`i nõudeid täita pead olema hiromant, selgeltnägia ja korruptant.
Kes tol ajal ehituslepingutega tegeles? Ilmselt viivad jäljed mõne tolleaegse aselinnapea kabinetti…
Uskumattu inimene oli linnapea(unistuste täitumine ju) ja ei mäleta mida tegi 5 aastat tagasi.Kas ta oli purjus siis?Kas on raske öelda jah või ei,olukord oli selline ja pidi nii/naapidi tegema.
Ikka peab mingit häma ajama:ma ei mäleta.