Mihkel Mutt puudutab tänases Maalehes Jürgen Roostele antud intervjuus Haapsalut ja siit suurematesse paikadesse minemist, öeldes, et Haapsalu on väike Eesti mudel, mis tasapisi just nagu hangub.
“See tuletab meelde suurt mesipuud, kus mesilasema on surnud,” ütleb Mutt. “Elu käib justkui edasi, aga see pole tegelikult jätkusuutlik.”
Praegu on kõik Muti sõnul piiri peal ja kuskil pole ka suurt visiooni, kuidas Eesti peaks olukorrast, kus aina ära minnakse, välja tulema. Mida Eestis pihta hakata? Tööjõud on haritud, aga tahab ka raha saada. Eesti inimene tahab hästi elada, aga mida on meil praegu Euroopasse müüa – midagi.
“Ja huvitav on see, et mitte keegi ikkagi ei kaalu tõsiselt võimalust, et see kõik ei pruugi hästi lõppeda,” mõtiskleb Mutt. “/…/ Selles, et me peaksime edasi kestma, ei ole midagi tõsikindlat.”
Mutt, kes kõpitseb jõudumööda oma Tartu lapsepõlvekodu ja alates aprillist elab Haapsalus, pole kindel, mis temast pensionipõlves saab – Tartu tõmme on tugev.
