Maagümnaasiumid saavad 10.–12. klassi õpetajate palga välja maksta vaid põhikooliosa arvel, esialgu pole aga selge, kas seda üldse tohib teha.
„Kui kooliastmed rahastatakse eraldi, siis gümnaasiumiosas jääb riiklikust numbrist vajaka, põhikoolis jääb üle,” tunnistas Kullamaa keskkooli direktor Meelis Välis.
Välise sõnul jääks Kullamaal põhikooliosas üle 2000 eurot. Gümnaasiumiosas tuleb palgaraha puudu 10 000 eurot, kui maksta õpetajatele välja uus ministeeriumi kehtestatud õpetaja ja nooremõpetaja ametijärgu palgamiinimum 715 eurot.
Nooremõpetajaid Kullamaal pole, õpetajajärguga on aga Välise sõnul suurem osa pedagooge. Välis ütles, et usub, et vald maksab puudujääva summa ise, kui tõesti enam ei tohi maksta põhikooli– ja gümnaasiumiklasside õpetajaile palka ühest katlast. Seni on ta teinud kahte pidi arvutusi: eraldi ja koos rahastamise puhuks.
„Selle nädala jooksul, ma loodan, see selgub,” sõnas Välis.
Eraldi rahastamise korral oleks põhikoolis üle jääv 2000 eurot see summa, mille saaks direktor jagada tulemustasuks.
Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi ütles, et palkade arvutamisega ta ei kiirusta ja ootab valitsuse määrust, mis tooks selguse, kas põhikooliraha võib kasutada või mitte.
„Summa summarum tuleksime välja, aga eraldi mitte,” sõnas Mägi.
Taebla gümnaasiumiosas jääb palgaraha puudu 20 000 eurot. „Tuleb vallavalitsusega läbi rääkida,” sõnas Mägi.
Mägi sõnul oleks siiski mõistlik, kui selle õppeaasta lõpuni võiks palgamaksmisel toimetada nii, nagu on toimetatud seni ja kooliastmed lahutataks tulevast sügisest.
Kui Taeblas gümnaasiumiklasse ei oleks, siis jääks aastas üle tulemuspalkadeks jagada 10 000 eurot.
„Lihulas jääb minu esialgsete arvutuste järgi eraldi rahastamise korral gümnaasiumiosas puudu 37 000 eurot palgaraha,” ütles gümnaasiumi direktor Janar Sõber.
Sõbergi eeldab, et 8 kuud tohib kooliastmeid segada.
Lihulas sügisel avatud õhtukool, kus õpib 20 noort, toob nii palju raha juurde, et päevaõppe 10.–12. klassi õpetajate palga saab küll välja maksta, aga õhtukooli õpetajate palga peaks vald maksma oma taskust, ütles Sõber.
Direktorite arvutused põhinevad rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud tabelil, kus on kirjas hariduseraldised omavalitsuste kaupa.
hariduselu juhtimine praegu ongi müstika. Kui me laseme ennast, saba jalge vahel, küttise- ja haaviksoosugustel ning nende järgijatel-pugejatel-argpüksidel lükata-tõmmata, siis on meie KOOL varsti seal, kus päike mitte kunagi ei paista.
Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et eraldi rahastamise korral jääb põhikoolis 2000 või 10 000 üle ja gümnaasiumis 10 000 või 20 000 puudu, aga kui ühest katlast rahastataks, siis oleks kõik OK…. müstika..
mis te veel ootate pange see kinni – see on käsk.