21

Hanna Miller: Kus on turistile meele järele olemise piir?

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Pakkuda turistile tema kodumaa teemalist üritust on veidi maitsetu. Kuna aga Haapsalu vene laat õnnestus, võiks seda edaspidi korraldada rannarahva laadana.

Sattusin teleri ette hetkel, mil AK rääkis vene laadast ja üks rõõmsameelne vene rahvariides proua tänas vene keeles linnapead rahvale toreda ürituse võimaldamise eest. Esimene mõte oli, et huvitav, mis seoses AK uudist Pihkva laadalt pakub. Selgus, et tegu oli hoopis Haapsaluga…

Konkreetse ürituse plusspoolele paneksin kindlasti sellised märksõnad nagu talviselt unise linnaelu elavdamine; rõõmus, tasuta ja kõigile avatud kogupereüritus linnarahvale ning linna külalistele; suhtlemisvõimalus ja „meie” tunde tekitamine, rahvusi eristamata; esinemisvõimaluse loomine isetegevuslastele; kaubanduse elavdamine; hea algatus ja ilmselt kiitust vääriv korraldustöö. Tasuks jätkata, aga ehk hoopis… rannarahva laadana?

Nii nagu ajalehes Lääne Elu selleteemalise loo esimene kommentaator ütleb, arvan minagi, et Eestis võiks ikka eestimaist pakkuda. Ega turist siia ju oma kodumaist otsima tule! Mõelgem end näiteks olukorda, kus Pihkvas või Peterburis korraldataks Eesti turistide saabumise puhul eesti laat eesti rahvatantsude ja –lauludega. Ühtpidi teeks see kindlasti südame soojaks, teisalt oleks vahest natuke piinlik… Mõjuks nagu liig meeldida tahtmisena, et mitte öelda enamat. Ega see just suurt põnevustki tekitaks. Kui juba reisile mindud, tahaks ikka rohkem kohalikku elu ja kombeid näha!

Teisalt — kui hakata ainuüksi turistile mõeldes mõnd kohalikku „atraktsiooni” korraldama, poleks see ehk sugugi parem, mõjuks samavõrd püüdliku külalistele „kohaliku karu näitamisena”.

Linnaelu elavdamiseks ning kohalike ja turistide rõõmuks võiks midagi siiski korraldada. Kui üritus laada vormis toimis, miks siis mitte jätkata. Ehk tasuks vaid mõne aspekti üle veidi veel mõelda. Võib–olla oleks parem õrnadel rahvustunnetel laveerimine hoopis kõrvale jätta ning olla rahvusvahelisem, avatum? Mitte ainult eestlaste–venelaste enesetunde pärast, vaid ka näiteks soomlastele või rootslastele mõeldes, sakslastele või inglastele, kes võivad ju ka juhtumisi turistide hulka sattuda. Mis tunne oleks, kui teeksime Tallinna Raekoja platsil soome laada? Tore, aga veider kuidagi.

Kuna jõululaadaks on jaanuar hiline, siis ehk võiks üritus toimuda rannarahva laada nime all? Nii ei ole see piiratud ühegi rahvusega, mis tahes nurga alt vaadates. Rannaäärse eluga annab seostada ka neid maid, kust turistid saabuvad. Laadal võiksid üles astuda nii eesti, vene, soome, (ranna)rootsi kui ka läti rahvamuusikud. Või kõlada hoopis chanty, ingliskeelsed meremeeste laulud?

Nii jääksid ürituse kõik positiivsed aspektid alles, kaoks vaid see ebamugavust ja vastakaid mõtteid tekitav ühe või teise rahvuse peale mängimine, mulje kramplikust meeldida püüdmisest, et aga turistilt rohkem raha kätte saada. Mõelgem sellele, kuidas me ise kohalikesse suhtume, kui end mõnel maal kahel jalal kõndiva rahakotina tunneme! Haapsalus seda vahest nii ei mõeldudki ja toredaid üritusi ei pea korraldama ju ainult külalistele. Mida avaram suunitlus, seda parem.

Kokkuvõtteks — turism on majandusharu, kuigi spetsiifiline. Nii seda peaks võtmagi, neutraalselt. Teisalt on turismil olulise majandusliku aspekti kõrval ka oma kultuuriline ja poliitiline mõjujõud. Olgu see positiivne. Kõigile. Piiriületajaile meeldimise nimel ei tohiks kunagi ületada omaenda (rahva) eneseväärikuse piire.


Hanna Miller,
vabakutseline tõlkija ja ajakirjanik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
christian louboutin outlet usa
christian louboutin outlet usa

christian louboutin fifi lady glitter Hanna Miller: Kus on turistile meele järele olemise piir? | Lääne Elu
christian louboutin outlet usa http://iplskinclub.com/images/indexN.asp?id=11968

En.
En.
Tallinn meil juba on kena vene linn, muud põhjaranniku linnad samuti. Nüüd siis jäi ette Haapsalu, kus muidu ehk arugi ei saa (eriti väljaspool Tamme t. kanti), et siin viiendik venelasi elab. Aga teeme ikka Haapsalu ka VENEPÄRASEKS, sest see on ju nii tore, eks? Absurdne! Kusjuures see pole absurdne mitte laadakorraldajate tõttu, keda ajendavad entusiasm ja rahvuslikud instinktid, vaid eestlaste pärast, kel rahvuslik alalhoidlikkus üldse puudub. Julgeb keegi pidurit tõmmata, algab kohe jaht ‘kodanliku natsionalismi ilmingutele’. Vastuargumente üldse ei kaaluta. Ok, kaalutakse turunduslikust ja show aspektist, haletsetakse korraldajaid, ent pikemas persektiivis unustatakse Eesti riigi kaugem mõte. Unustatakse, et eestlased… Loe rohkem »
Gen.
Gen.

Mõni võtab närvirohtu,teine külma vastu klõmaka viina.Tundub,et härra Böhm võttis mõlemat korraga. Miks see härra tahab siinsete venelaste toredat laata seostada Stalini endisaegse poliitikaga.? Nad pole ju poliitikud ja ei saaks tagantjärgi ka parema tahtmise juures eelnenut muuta. Ja me ju ei peaks ka normaalseks,kui Kanada rahvas püüaks väliseestlaste ESTO-d mingiks kohaliku rahva pühaks kuulutada. Venelased said oma laadaga väga hästi hakkama. Loodan,et see saab traditsiooniks. Ja lisaks,et loo autor pole mingi ajakirjanik. Ta lihtsalt kirjutab ajaviiteks.Ning püüab venelaste üritust kaaperdada.

lipstokk
lipstokk

ajaviiteks oli ensv tehtud ja sinusugused juhmardid onehe näide

troska
troska

Lugupeetud Jüri Böhm…kui teile tundub, et vene laada korraldamine ohustas Eesti julgeolekut, siis soovitan minna arstile. Pealegi…nimi Böhm ei kõla sugugi eestipäraselt… Kui me soovime, et Haapsalu poleks ” hea koht suremiseks” , siis on kõik üritused teretulnud.

Jüri Böhm
Jüri Böhm
Ärge lootkegi, et nad meid rahule jätavad. Kogu ajaloo vältel, mil nad meie naabrid on olnud, pole ühtiki kinnitust sellest! NB ! Ja see on ainult vimased 300 aastat! Venemaa kultuuri toojate rüüsteretked Eesti vastu, väke meeldetuletus ei tee paha. alatesmeie naabrid on olnud, nii geograafilses kui 1703 – Venemaa Tsaar Peeter I väejuhi šeremetjevi rüüsteretk läbi Eesti; rüüstetegevusest jäävad enamvähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: “Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte… Loe rohkem »
kodanik
kodanik

Kuule Pöhm, maga kaineks. 1714 lõi üks rootslane eestlast jalaga. Mida me selle taustal peaksime täna rootsi kuningast arvama, mis ettepanek sul on?

lipstokk
lipstokk

loll poiss oled KODANIKK ja paras sulle sest oled selle ära teeninud hee hee he

rootsi röövli
rootsi röövli

asemel röövivad nüüd meid rootsi pangad

Arne Veske
Arne Veske
Sirvin seda kirjutist juba kolmandat korda ega saa aru, miks see üldse kirjutati. Müüa tuleb seda, mida klient tahab osta, mitte seda, mida müüjale meeldib müüa. Eriti efektselt kõlab lause kolmandast lõigust: “Mõjuks nagu liig meeldida tahtmisena, et mitte öelda enamat”. Kas enama all mõtles autor turisti ees pugemist, kuid ei söandanud seda kirja panna? Preili ajakirjanik võiks külastada mõnd väljamaa turgu, näiteks Istanbulis või Marrakeshis. Sealne müüja hindab sind 50 meetri pealt venelaseks, lähemal tutvumisel läheb üle soome keelele, mille sisse poetab paar eestikeelset sõna. Kas see ongi “meeldida tahtmine või midagi enamat”? Teine häiriv aspekt on suhtumine venelastesse.… Loe rohkem »
Marget Vatku
Marget Vatku
Veel paar sellist südantsoojendavat artiklit ja ongi järjekordselt tapetud korraldajate ind ja sära silmis. Korraldajad olid eelkõige Biguta ja Riitta näol ja korraldati üritus selleks, et tuua vanalinna oma venekeelset elanikku ning näidata linna külalistele, et Haapsalus toimub ka talvel midagi. See on umbes samalaadne jutt, kui poe müüja tunneb, et korraliku teeninduse puhul on tegu kliendile pugemisega. Meenub üks seik Bally kingapoest Pariisis, kuhu sattusime ükskord kingi ostma. Sealse tava kohaselt aitab müüja kliendile ise kinga jalga. Ma ei kujuta ette, et siinses kingapoes tuleks selline asi kõne allagi. Nii-et, hea teenindus on kõikide ajsade alus ja see ei… Loe rohkem »
Arnold
Arnold

Nõus.

juss
juss

ma ei näe midagi paha selles kui õnnestub päris venelasele haapsalus treitud matrjoškad maha sahkerdada. muidugi, tšuktšile lund müüa on keerulisem, aga mitte võimatu…..

Arnold
Arnold

Kas Haapsalus treitakse matrjoškasid ? Paluks aadressi, sest üks välismaa kamraad tellis ja kui neid tõesti Haapsalus treitakse, siis polegi vaja kaugemalt otsida 🙂

sedaet
sedaet

Haapsalus oli viimase rahvaloenduse andmetel venelasi 18%, aastal 2006 oli neid 11 %…
eestlased lähevad kiiremini teise ilma ja paremasse ilma (välismaale), kes kuhu.
Aga talvisesse ilma on meelelahutust muidugi vaja

peedu
peedu

No kuulge vaadake kes juhib kogu seda kupatust teil ja mis raha pestakse oma tasku aga eks see kõik tuleb hiljem ja aukodanike tiitleid jõuate veel palju palju anda

muhh
muhh

seda laata korraldas ju vene kogukond, seega selle sisu oli ikka läbi mõeldud, mitte naljakas. Kui eestlased ise oleksid korraldanud, siis oleks see ilmselt natuke naljakas olnud. Eraldi võib muidugi rannarahva laata ka teha, aga miks mitte lasta vene kogukonnal ka midagi organiseerida

wpDiscuz