Tänase Postimehe vahel olevas teemalehes Koolituse Extra on pikk lugu läänlasest, Haapsalu kutsehariduskeskuse vilistlasest Krestina Õunast.
Kokanduse multitalent, nagu leht Õuna nimetab, kullaga pärjatud Euroopa parim noor kokk tahtis algul omandada hoopis tisleri eriala, valmistades kaks aastat puidufirmas kadakapuust suveniire. “Tahtsin õppida midagi iseendale, midagi, mida läheb elus kindlasti vaja,” rääkis Õun.
Krestina otsust kolida pottide ja pannde vahele oli mõjutatud mõttest, et naine peab oskama nii endale kui ka mehele süüa teha. Lõplikku valikut kergendas ka neiu pere söögitegemiskirg läbi mitme põlvkonna.
Hea toidu saladus peitub Euroopa parima noorkoka hinnangul südamega tehtud töös. “Kõik, mis on tehtud hea tujuga ning hoolitsusega toiduainete suhtes, on maitsev ja isuäratav,” rääkis Krestina, lisades, et valmisroa puhul peab ta oluliseks lõhnast, välimusest ja maitsest tulenevat tervikut.
Haapsalu kutsehariduskeskuses õpinguid alustades ei osanud praegu Tallinna ühes eliitrestoranis peakokk Vladislav Djatšuki juhendamisel töötav Krestina aimatagi, et kokanduse erialaga kaasneb selline tähelend, nagu talle nüüd osaks on saanud.
Oma töös on Krestina perfektsionist, erialane kriitikapilk mõõdab kõik tema käe alt läbi käivad toidud. Väljas söömas käies püüab ta söögikohti vaadata aga nagu tavainimene, mitte kui kokk.
Kutseharidusõppe õigsust peab Krestina arvates tunnetama iga inimene ise, olenemata vanusest. “Kel soov õppida midagi enda jaoks ning end selles vallas arendada, läheb kutsekooli,” ütles Õun. Ning lisab, et kui kool ei sobi, on võimalik eneseavastamise teel julgelt edasi liikuda.