0

Viiendikul maainimestest läheb laenumakseks üle 30 protsendi sissetulekust

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Igal viiendal maapiirkonna elanikul läheb laenu tagasimakseks üle 30% sissetulekust, selgus värskelt Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringust.

„Laenu võtmine ja kulutuste suurendamine tulevase sissetuleku arvelt ei ole iseenesest negatiivne, kui on olemas kindel töökoht ja laenu tagasimaksed ei ületa suuresti kolmandikku kuisest sissetulekust, “ ütles teabekeskuse juhataja Anne Sägi. „Laenu võtnutest ülekaalukas osa tuleb enda hinnangul igakuiste maksetega ka kenasti toime, aga kuna väljapool suurlinnu elavatel inimestel kipuvad sissetulekud olema väiksemad ja ka võimalused tööleidmiseks napimad, siis tõuseb ka nende laenumaksete osakaal pahatihti kõrgemale kui võiks.“

Uuringust selgus, et laenu tagasimaksetega raskustes olevates inimestes pea pooled elavad maal. Laen on pea pooltel (43%) Eesti elanikest.

Kuigi kõige rohkem on inimesed võtnud laenu koduostmiseks ning suurt vahet pole, kas elatakse maal või linnas, siis ülejäänud laenude osas on erinevused juba märgatavamad. Näiteks Tallinna elanikel on osatähtsuselt järgmisel kohal krediitkaardi omamine, maapiirkonnas pigem autoliising. Õppelaenu osakaal on suurem suurlinnades, seevastu väikelaenul maapiirkonnas.

„Murettekitav on pisut see, et inimesed ei kipu eriti mõtlema eelnevalt olukordadele, kus finantskohustuste täitmisel võib tekkida raskusi ja siin on üsna sarnane olukord nii linnades kui ka maal,“ sõnas Sägi. Valdavalt loodetakse sõprade ja sugulaste rahalisele abile, lisaks ka säästudele ja olemasolevale varale, mida pealinna inimestel on pisut rohkem kui mujal piirkonnas elavatel inimestel.

Linnas loodetakse tunduvalt rohkem riigi abile kui maal. „On positiivne, et nende hulk, kes kaaluksid laenumaksetega raskustesse jäädes uue laenu võtmist, on väga marginaalne.“

Kuigi üheksal kümnest pole olnud põhjust laenuvõtmist kahetseda, siis nendest, kes kahetsesid, elavad samuti pea pooled maapiirkonnas. Samas tuleb märkida, et kui linnas on mittelaenamise põhjuseks eelkõige vajaduse puudus, siis maal on kõige suurem nende osakaal, kes põhimõtteliselt laenu ei võta ning enam ka neid, kellele laenu ei anta.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris läbiviidud uuringus osales 800 inimest alates 16. eluaastast. Vastanutest 34% elab maapiirkonnas, 41% suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ning 26% mujal linnades.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz