Aastaga on kahanenud Eesti elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta 38%lt 17%le.
Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut “Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega”.
Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta – aastaga 13%. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest, vahendas Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik.
Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%.
Küsimusele, kui hästi on kaitstud looduslikud pühapaigad, vastas 29% vastanuist – väga halvasti või pigem halvasti, 24% – hästi või pigem hästi ning 47% ei osanud teabe puudumise tõttu seisukohta võtta.
Pühapaikade kaitsmist takistavate peamiste muredena nimetati pühapaikade asukohaandmete puudumist 39%, majandustegevust ja ärihuve 36%, ajakirjanduse liiga vähest huvi 34%, riigi vähest rahalist tuge 33%, ametnike ja poliitikute huvipuudust 26%, koolihariduse puudulikkust 24%, põliselanike-eestkostjate liiga väheseid õigusi 23% ning puudulikku õiguskorraldust 21%.
Isiklikult on valmis pühapaikade kaitsmises osalema 34% Eesti elanikest. Suurema valmisolekuga ühiskonnarühmad on: maa- ja taarausu pooldajad – 73%, maa-asulate elanikud – 45%, eestlased – 40%, kõrgema haridusega inimesed – 36% ning 15-54aastased – 36%.
Pühapaikade kaitsmises senisest enam osalemise tingimusena pidasid vastajad kõige olulisemaks pühapaikadega seotud teabe paremat kättesaadavust – 49%, järgnesid vaba aeg – 16% ja kutsuja või eestvedaja olemasolu – 14%.
Pühapaikadega seotud teavet on valmis iseseisvalt otsima 25% vastanutest. Keskmisest kõrgem oli see näitaja järgmistes ühiskonnarühmades: Tallinna elanikud 34%, madalama sissetulekuga inimesed 32%, keskmise ja kõrgema sissetulekuga inimesed 31%, eestlased 30%, kõrgema haridusega inimesed 30%. Taara- ja maausu pooldajatest on pühapaikadega seotud teavet valmis otsima koguni 53% ja luterluse pooldajatest 32%.
Allikad, kust soovitakse pühapaikadega seotud teavet leida: internet 31%, televisioon 25%,ajalehed-ajakirjad 11% ja raadio 1%. Väljaannete lõikes on pühapaikadega seotud teabe saamisel eelistatud: ETV 25%, Google otsing 9%, neti.ee, Postimees ja Vikerraadio 5%, kohalikud ajalehed ja raadio, Kanal2, Pervõi Baltiiski kanal ja Delfi 4%, TV3 ja Raadio4 3% ning loodusteemalised tekstid ja saated 2%.
Avaliku arvamuse uuringu tellis Hiite Maja SA koostöös Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega ning see toimus looduslike pühapaikade
arengukava raames. Küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.