Regionaalminister, kelle tellimusel esitleti sel nädalal uuringut, mis hindas omavalitsuste võimekust, teeb järelduse, et väikesed vallad peaksid ühinema, muidu ei suuda nad oma ülesandeid täita. Ega see jutt vale ole, aga ühendamine ei lahenda küsimust, mille uuring samuti välja tõi — et kümmekonna aasta pärast elab peaaegu pool Eestit Harjumaal, kümnendik jääb Tartumaale ja ülejäänud riik jääb inimestest tühjaks.
Et inimesed ei koonduks ühte kohta, peaks mujal olema niisama hea elu, kui on Tallinna ümbruses: tasuvad töökohad, head koolid, kättesaadav arstiabi, vaba aja veetmise võimalused. Kui terve riik ei saa ega peagi olema nagu Harjumaa, peaks muul Eestil olema vähemalt võimalus neist hüvedest osa saada.
Läänlased, kes taotlevad raudtee taastamist, ajavad õiget asja. Loomulikult ei ole see võluvits, mis kõik läänlaste probleemid kindla peale lahendaks. See on vaid üks abinõu ja minister Parts ei peaks läänlasi raudtee pärast halvustama. Muidugi on Viimsi rahval raske Tallinna pääseda ja neile on trammi vaja, aga mida rohkem Tallinna ümbrusse investeerida, seda kiiremini muu Eesti tühjeneb ja seda rohkem tuleb teha investeeringuid, sest probleemid kuhjuvad ja muutuvad üha keerulisemaks.
Inimesed, kelle käes on raha ja võim, võiksid investeeringuid kavandades mõelda Tallinnast kaugemale ja näha Eestit kui tervikut.