Sel nädalal avaldatud augustikuine tööstustoodangu muut ja septembrikuine hinnamuut uusi üllatusi ega suunamuutusi ei toonud ning arengud jätkusid prognoositud rajal.
Septembrikuine hinnamuut oli sama mis augustis – 3,8% –, mis on võrdlemisi sama püsinud poole aasta jooksul.
Kuigi peamiseks aastainflatsiooni vedajaks on endiselt eluasemekulud, on nende tõus mänginud aina väiksemat rolli ning rohkem on esile kerkimas toiduainete hinnatõus. Selle aasta lõpuni see trend ilmselt ka jätkub, kuid juba uue aasta algusest võtavad eluasemekulud taas peaosa endale ning hakkavad inflatsiooni uuesti kiirendama – seda seoses elektrihindade prognoositava hüppelise tõusuga.
Viimane on ilmselt ka põhjuseks, miks on tarbijate hinnatõusu ootused hakanud viimasel kuul taas suurenema pärast märkimisväärset stabiilsust, mis on kestnud juba peaaegu kaks aastat.
Septembris avalikustasid osa elektrimüüjaid oma hinnapaketid, hinnad on praegusega võrreldes tõusnud rohkem kui poole võrra. Samas jääb tegelik hinnatõus kuni uue aastani ikkagi selgusetuks, sest sõltub tolle hetke elektri börsihinnast.
Tööstuses jätkus nagu eelmistelgi kuudel toodangumahtude langus (-3%). Aga juba septembris võime näha ka tööstustoodangus taas positiivseid kasve. Seda juba varasemates kommentaarides mainitud asjaolu tõttu, et eelmisel aastal eksporditi suurem jagu elektroonikaseadmeid aasta esimeses pooles ning viimasesse kvartalisse neid enam kuigi palju ei jagunud. Eelmise aasta septembrikuine auk laseb selle aasta kasvunumbritel kenamatena paista. Tootmismahud on tasemete poolest endiselt märkimisväärselt stabiilsed. Puidu- ja elektroonikatootmises oli viimasel kuul märgata koguni kerget elavnemist, kuid ühest kuust on vara järeldusi teha.
Tööstussektori uued tellimused on jätkuvalt languses, tööstuse kindlustunde indikaator kõigub stabiilselt ümber nulltaseme, mis tähendab samal tasemel jätkamist. Üldjoontes ootaks tootmismahtude tasemetes stabiilsuse püsimist ka edasistel kuudel ning aastakasvude positiivseks pöördumist.
Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik