Maksu- ja tolliameti kontrollitud 829 ehitusettevõttelt laekus aasta esimese kaheksa kuuga 6,04 miljonit eurot ehk 25% enam makse kui eelmisel aastal samal perioodil.
Maksu- ja tolliamet kontrollib praegu kokku 829 ettevõtet, mille raames on muuhulgas läbiviidud 218 vaatlust ja selgitusi võetud 2568 inimeselt. Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul on kõnekas fakt, et tervelt 26% nendest 2568 inimesest, kellelt kontrollide käigus selgitusi võeti, olid väidetavalt esimest päeva või nädalat tööl. „See näitab selgelt, et ümbrikupalga probleem on ehitussektoris endiselt olemas ja sellega tuleb tegeleda. Tulevikus on siin kindlasti abi hetkel väljatöötamisel olevast töötajate registreerimissüsteemist,” ütles ta.
Kontrollitud ettevõtted on töötasumakse võrreldes eelmise aasta esimese kaheksa kuuga maksnud üle 2,27 miljoni euro enam, kogu laekunud maksusumma on aga üle 6,04 miljoni euro suurem. Keskmine palk on kontrollitud ettevõtetes võrreldes eelmise aastaga tõusnud 19,5% ehk 472 eurolt 564 eurole, mis aga Lemendiku sõnul on endiselt kaugel sellest, mida hea ehitustööline ametliku palgana küsib.
„Positiivne edasiminek on see, et aasta augustis esitatud deklaratsioonide põhjal on töötajate arv kontrollitud ettevõtetes tõusnud 1220 võrra ehk 13% võrreldes eelmise aasta juuliga. See moodustab arvestatava osa kogu nende äriühingute töötajate arvust, mis on ligikaudu 10 500 inimest,” ütles Lemendik. „Samuti näitab see, et oleme oma tegevustes olnud mõjusad ja seni ümbrikupalka saanud töötajad on tänu kontrollidele nüüd maksudeklaratsioonidel kajastatud.”
Lemendiku sõnul jätkab amet kontrolliga seni, kuni ehitussektoris maksavad kõik äriühingud makse ausalt ja seda nii käibemaksu kui töötasumaksete osas. „Aus konkurents ja läbipaistvus on meie eesmärgiks ka ehitussektoris. Kindlasti ei salli me selliseid „ettevõtjaid“, kes töötajatele tööpäeva lõpuks mitme peale kuus pudelit õlut ja pudeli Vana Tallinnat palgaks maksavad, nagu töölised ühel ehitusplatsil revidendile tunnistasid.“
Kontrollide käigus tuvastas maksu- ja tolliamet ka võltsitud arvete kasutamist. Nimelt oli ettevõte oma raamatupidamisarvestuses kajastanud ühe tuntud ehituspoe arveid, kuid kontrollimise käigus selgus, et sellest ehituspoest ei ole nimetatud äriühingule kaupu müüdud. Selles asjas alustati väärteomenetlus, mille puhul võib ettevõttele maksimaalseks karistusmääraks olla 13 000 eurot.
Väärteomenetlus alustati ka ühe töölise suhtes, kes maksuametnikule ehitusplatsi vaatluse käigus oma isikuandmete kohta valeütlusi andis. Maksimaalne karistusmäär sellise rikkumise eest on 1200 eurot.
